Ungari peaminister Orbán kitsas ringis: Ukraina kaotab suure osa territooriumist, Euroopa Liit kukub kokku

Ungari peaminister Viktor Orbán ütles oma Fideszi partei kinnisel üritusel muu hulgas, et Ukraina kaotab kolmandiku kuni poole oma territooriumist ning Euroopa Liit kukub lähema 10 aasta jooksul kokku.

Orbán ütles, et ta loodab, et Fideszi partei valitseb Ungarit vähemalt kuni aastani 2060, vahendab raadio Vaba Euroopa.

Orbán ütles, et loodab takistada Euroopa Liidu sanktsioonide pikendamist järgmiseks pooleks aastaks. Ühtlasi hakatakse suurendama peretoetusi.

Orbáni ettekande üks olulisemaid elemente oli Ukraina sõda. Peaministri sõnul võib see sõda kesta aastani 2030 ning Ukraina võib kaotada kolmandiku kuni poole oma territooriumist. Peaministri sõnul oleks sõda olnud lokaalne, kuid Lääs sekkus ja muutis selle globaalseks ning nüüd tulistab Euroopa endale sanktsioonidega jalga.

Sanktsioonidest tingitud energiakriisi tõttu võib talvel seiskuda kuni 40 protsenti Euroopa tööstusest, prognoosib Viktor Orbán. Sügisel on oodata läbirääkimisi Euroopa liidrite vahel sanktsioonide paketi pikendamise üle veel poole aasta võrra ning peaministri sõnul tuleks pingutada, et seda pikendamist ära hoida. Peaminister on teadlik, et praegu on ta selle seisukohaga liikmesriikide juhtide seas peaaegu üksi, kuid viidates septembri lõpus toimuvatele Itaalia valimistele märkis ta, et selleks ajaks moodustatakse loodetavasti Itaalias valitsus, mis Ungarit selles toetab. Viktor Orbáni sõnul viitab sanktsioonide pikendamine sellele, et Euroopal puudub juht, kes esindaks kontinendi huve ja tegutseks vastavalt ning suudaks teisi veenda seda tegema. Angela Merkel oli Orbáni väitel selline, isegi kui neil olid omavahel erimeelsused.

Valitsusjuht kordas juba varem kõlanud mõttekäiku, et eurotsoon ja isegi Euroopa Liit võivad laguneda aastaks 2030. Ta rääkis ka sellest, et 2040. aastaks on moslemitest immigrandid Prantsusmaa linnades enamuses. See võib juhtuda teisteski ELi linnades ja pealinnades. Sel juhul tuleb aga ümber hinnata suhted nende pealinnadega, sest küsimus on selles, kuidas saab euroopalikuks nimetada riiki, kus Euroopa põlisrahvused on piiratud üksikute asulate ja vähemusrahvustega.

Visegrádi nelik on seevastu selleks ajaks tugev jõukeskus. Peaminister tunnistas, et koostöö on praegu sõja tõttu kriisis, kuid see võib muutuda, seda enam, et Bratislavas ja Prahas kõiguvad liberaalsed valitsused ning on üsna tõenäoline, et peagi tuleb mõlemas riigis valitsus, kellega Fidesz saab liidu luua. Teisalt on Poolas järgmisel aastal valimised ja on suur võimalus, et Mateusz Morawiecki valitsus kukub ning valitsuse moodustab Donald Tuski partei, kellel on väga halvad suhted Fidesziga.

Aastaks 2030 saab V4-st Viktor Orbáni sõnul ELis netomaksja, mistõttu tuleb mõelda, mida tähendab EL-i liikmelisus, mida liikmelisus sellistes oludes annab ja kui positiivset vastust ei leita, tuleb teha vastavad järeldused. Peaminister rääkis ka sellest, et Euroopa ei olnud valmis uute tegijate esilekerkimiseks globaalses poliitikas (peamiselt Hiina), tema nägi juba 2010. aastal, kui tõhus on Hiina riigikapitalism ning seetõttu soovib ta luua sarnase majandusmudeli Ungaris, sellel põhineb tema nn ebatavaline majanduspoliitika.

Ungari kohta ütles Orbán, et nelja strateegilise eesmärgi osas ei anna ta mitte mingil juhul järele. Esimene on demograafia: rahvastiku kasvuks tuleb teha kõik, mistõttu kuulutatakse kahe nädala jooksul välja uued peretoetuste meetmed. Nende üksikasju ta ei avaldanud.

Teiseks on täistööhõive säilitamine ja sissetulekute väärtuse säilitamine, pöörates erilist tähelepanu sissetulekuskaala alumisele neljakümnele protsendile. Nende inimeste sissetulek peab lähiaastatel kindlasti suurenema.

Kolmas on majanduse pidev moderniseerimine ja viimane neljas eesmärk rahvuslik taasühendamine. Siin peab peaminister eelkõige silmas piiritaguseid ungarlasi, mitte seda, et sisepoliitilisi lõhesid tuleks leevendada.

Lõpetuseks, pöördudes enda poliitilise leeri poole rääkis peaminister sellest, kuidas ta on viimasel perioodil teadlikult kasvatanud Fideszis uut põlvkonda, kes on haritud, valitsemisvõimeline ja kes peaks suutma riiki juhtida ka pärast 2030. aastat ja isegi aastani 2060. Lisaks Rahvusliku Koostöö Süsteemile tuleb luua ka Rahvusvahelise Koostöö Süsteem, mida teenib Fideszi võrgustumine konservatiivsete ringkondade, mõttekodade ja mõjutajatega.

Kommentaarid
(Külastatud 1,879 korda, 2 külastust täna)