Ukraina väed on alustanud pealetunge okupeeritud alade tagasi võitmiseks, aga relvadest on üha suurem puudus.
Kuigi Ukraina toetajad on pärast Venemaa sissetungi algust veebruari lõpus saatnud palju relvi, on nad hoidunud saatmast kõige pikema laskekaugusega raketisüsteeme, lahingulennukeid ja NATO tanke, vahendab Bloomberg.
Praegu kardetakse Kiievis, et vaatamata USA ja Euroopa kinnitustele võivad Putini ähvardused viia selleni, et liitlased ei soovi tarnida relvi, mis võivad põhjustada otsese vastasseisu Moskvaga. Ja kuna Venemaa värbab kuni 300 000 uut võitlejat, võib praegune rünnaku võimalus kiireks läbimurdeks kaduda.
„Parim vastus Venemaa eskalatsioonile: HIMARS, ATACMS, Abrams, Leopardid,” edastas Ukraina presidendi kantseleiülema nõunik Mõkhailo Podoljak 21. septembril sotsiaalmeedias. Ukraina on mitu kuud nõudnud 300 km laskeulatusega ATACMS rakettide saatmist koos muu varustusega, mis on vajalik vasturünnaku jätkamiseks.
President Volodõmõr Zelenski kutsus pühapäeval CBS-i saates Face the Nation üles saatma territooriumi tagasivõitmiseks rohkem raketisüsteeme, suurtükke, õhutõrjerelvi ja tanke.
Sellegipoolest on ühe Euroopa kõrge ametniku sõnul ebatõenäoline, et relvavoogude hulk oluliselt suureneks või uusi tabusid nende tüübi osas murtakse, sest USA on ettevaatlik ja Euroopa enda relvavarud on lõppemas.
See, mida Venemaa ütleb, „ei mõjuta” USA kaitseministeeriumi lähenemist Kiievi toetamisele, ütles USA kaitseministeeriumi Pentagoni pressiesindaja brigaadikindral Patrick Ryder päev pärast Putini kõnet, märkides, et eraldised Ukrainale on nüüd tehtud kuni kahe aasta peale. Ometi on see lähenemisviis algusest peale tähendanud järkjärgulist protsessi, mille käigus otsustatakse, mida Ukrainasse saata, nii nagu president Joe Biden märtsis ütles, et vältida uue maailmasõja esilekutsumist.
„Loomulikult on nad ettevaatlikumad,” ütles Ukraina endine kaitseminister Andri Zagorodnjuk, viidates Ukraina liitlastele. „Aga inimesed peavad otsustama, sest Putin vehib tuumakepiga seni, kuni ta näeb, et see toimib heidutusvahendina.”
Vastus on see, et ärge püüdke eskaleerumist vältida, sest Zagorodnyuki sõnul see juba toimub. Ta viitas Ukraina okupeeritud ala osalise mobilisatsiooni ja annekteerimise plaanidele, millest Putin oma kõnes ka teatas. Samas pöördumises lubas Venemaa juht kasutada „kõiki meie käsutuses olevaid vahendeid” – viide tuumarelvadele – et kaitsta territooriumi, mida ta määratleb Venemaa piirkonnana.
„Nad peavad talle näitama, et kättemaks on tulemas, et see on garanteeritud ja see saab olema nii tõsine, et tema kokkuvarisemine on kohene,” ütles Zagorodnyuk.
Ukrainasse suunduva relva-abiga kursis oleva nelja ametniku sõnul aga ei ole näha mingeid märke Euroopa valitsuste sammudest Kiievile uue raskerelvastuse saatmiseks.
Ametnikud peavad Saksa Leopardi tanke eriliseks pähkliks, sest mitmed NATO liikmesriigid – sealhulgas Hispaania, Holland, Norra, Kreeka ja Türgi ning NATO kandidaat Soome – kasutavad neid. Need riigid saavad neid sõidukeid mujale saata vaid Berliini loal, mida pole veel tulnud.
Asjaga kursis olev isik ütles, et teised riigid ei ole seni Berliinilt ametlikult taotlenud Leopardi tankide saatmist Ukrainasse. Relvade ekspordilubadega tegeleva Saksa majandusministeeriumi pressiesindaja ütles, et nad ei saa kommenteerida võimalikke menetluses olevaid taotlusi.
Ukraina on saanud tanke muu hulgas Poolast, kes on tänaseks tarninud üle 250 tanki. Kuid saadetud on ainult nõukogude mudeleid. Kuna oma varud on lõppemas, ootab Poola järgmise aasta alguses USA-st 116 Abrams M1A1 tarnimist, et tagada oma vajadused, enne kui saadab rohkem Ukrainasse.
Uued relvasaadetised Ukrainasse on lähiajal vähetõenäolised.
USA vaatab läbi taotlusi pakkuda võimsamaid relvi. Üks Pentagoni ametnik ütles varem käesoleval kuul, et valitsus võib pakkuda Gray Eagle’i drooni, mis on relvastatud Hellfire’i rakettidega ja mis tähendaks õhuvõimekuse suurendamist.
Kuid Bideni valitsus on hävituslennukite saatmisel olnud ettevaatlik, kuna kardab, et see laiendab konflikti NATO riikidesse. Samuti öeldakse, et kõrgtehnoloogilised relvad nagu uusimad Abramsi tankid nõuavad põhjalikku väljaõpet ja hooldust. Pole teada, kas Ukraina nõuab kõige uuemaid mudeleid.
Valge Maja ametnik tõrjus Ukraina seisukohta, et USA ei taha saata Ameerikas toodetud tanke, kuna kardab Putini eskaleerumist.
Itaalia oli rahapuuduse ja lähenevate valimiste tõttu Ukraina taotlused valitsuse prioriteetide nimekirjas tahapoole lükanud. Relvade vool Kiievisse aeglustus alates juulist. Parempoolne koalitsioon eesotsas Giorgia Meloniga võitis valimised ja Meloni on lubanud jätkata Itaalia sanktsioonipoliitikat Venemaa vastu, kuigi tema liitlased on varem jaganud Venemaa-sõbralikumaid seisukohti.
Kuigi aastatel 2019–2020 kaitseministri ametis olnud Zagorodnjuki sõnul jäävad ATACMS-id tõenäoliselt endiselt problemaatiliseks, kuna neil on potentsiaal rünnata sügavale Venemaa territooriumile, on tõenäoliselt tulemas lahingulennukeid ja tanke – isegi kui need on pigem Nõukogude, mitte NATO standardite kohased.
„Need ei tule kohe, vaid järkjärgulise otsustusprotsessi käigus,” on seotud rohkem konkreetsete operatsioonide kui laiaulatuslike nõudmistega, sest USA ja mõned teised Ukraina liitlased on nüüd sügavalt kaasatud sõjalise planeerimise protsessi, ütles ta.
Ukrainal on olemas toetus Ida-Euroopa naabritelt, kuigi nende ressursid on piiratud. „Sest praegu on ilmselt otsustav hetk,” ütles Leedu peaminister Ingrida Simonyte. „On väga oluline, et me seda kasutamata ei jätaks.”
Sellest hoolimata on relvade saatmine Ukrainasse olnud muljetavaldav. Välisministeeriumi teatel kulutas USA pärast sissetungi 24. veebruaril Ukraina julgeolekuabile 15,1 miljardit dollarit, samas kui Saksamaa, keda sageli kritiseeritakse kui mahajääjat teatas, et on 19. septembrini tarninud 734 miljoni euro eest, sealhulgas Gepardi mobiilsed õhutõrjesüsteemid, mis aitasid korraldada edukat vasturünnakut Harkivi oblastis.
Kuid Kiievist vaadatuna on sõja käik olnud selline, kus USA ja teised liitlased on iga relvakategooriaga varustanud aeglaselt, kui nad püüavad välja selgitada, mida saab tarnida, ilma et see ajendaks eskalatsiooni Venemaalt.
Aeg-ajalt on see vallandanud kriitika – mida on julgustanud Moskva –, et Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on valmis aitama Venemaaga võidelda kuni viimase ukrainlaseni, kuid mitte selleks, et näha neid võitmas – mida ukrainlased on nüüd veendunud, et nad suudavad teha.
„Täna oleme nii tugevad ja keegi ei arva enam, et Krimm jääb Venemaale,” ütles Kiievi lähedal asuva Obuhhivi rajooni sõjaväevalitsuse juht Oleksandr Gomon. Nagu paljud Ukrainas, ei tunnista ta Putini mobilisatsiooni ega tuumaohtusid.
„Ootame lihtsalt lend-lease’i, raskerelvi,” ütles Gomon, viidates USA tohutule sõjalisele abile oma liitlastele Teise maailmasõja ajal. Ta rääkis oma kontoris väljaspool pealinna, kus ta on asutanud väljaõppekeskuse uutele sõduritele ja droonioperaatoritele ning juhatab ligikaudu 10 000 territoriaalkaitse võitlejat. „Oleme valmis.”
