Tänavuse, 2022. aasta suvel oli koroonat Soomes liikvel rohkem kui kunagi varem. Kardeti, et puhkuste lõpp ja koolide algus viib nakatumiste arvu üles.
Praegune olukord on aga vastupidine, kinnitas Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna HUS nakkushaiguste peaarst Asko Järvinen. Viimased neli nädalat on nakatumiste arv järjest vähenenud, kuigi testimine on püsinud samal tasemel, vahendab Iltalehti.
Järvineni sõnul on olukord sama ka mujal Euroopas. Ta osales nädalavahetusel Põhjamaade nakkushaiguste arstide konverentsil, kus üks teemasid oli loomulikult koroona.
Tänavuse, 2022. aasta suvel olid pooled HUS-i piirkonnas tehtud ametlikest koroonatestidest positiivsed. Septembri algul on neid aga vaid neljandik. Haiglapatsientide nakatumiste arv on samuti languses.
Järvineni väitel on aidanud nakatumiste arvu alla tuua vaktsineerimine. Eelkõige on vaktsineerimine aidanud ära hoida raskekujuliste haigestumiste hulka.
Varasügisese koroonaga nakatumiste arvu olulise vähenemise peamiseks põhjuseks peab Järvinen seda, et suve jooksul on koroonasse haigestunud nii palju inimesi.
Kuigi viirus on olnud liikvel, pole see praegu kulutulena levinud, sest haigeid on viimasel ajal palju olnud. Kui inimene on veidi aega tagasi koroonat põdenud, siis ei levita ta uuesti viirust nii kergesti teistele, mis aeglustab viiruse levikut oluliselt.
Soome terviseamet hindas tänavuse, 2022. aasta kevadel antikehade uuringutele tuginedes, et 2022. aasta märtsiks oli HUS-i piirkonnas juba 27 protsenti täiskasvanutest ja iga teine noorematest vanuserühmadest koroonat põdenud. Tõenäoliselt oli suveks nakatunud kolm inimest neljast, ütles terviseameti uuringujuht Merit Melin.
Järvineni arvates oleks aeg riiklikult koroonatestide arvu vähendada. Praegu kasutatakse testimiseks valimatult tööjõudu, kuigi testimine ei aita hoida epideemiat kontrolli all. Ma arvan, et selline testimise hulk ei ole mõistlik. See on raha raiskamine, ütles Järvinen.
Järvinen rõhutas, et kõik haiglasse sattunud patsiendid, ka kergemate haigusnähtudega patsiendid peavad siiski tegema koroonatesti. Samuti peavad raske koroonahaiguse riskiga inimesed tegema koroonatesti.
Praegu (5. septembri 2022 seisuga) on HUS-i piirkonnas hospitaliseeritud koroonahaigete hulgas enamus väga eakad inimesed, kes on oma vanuse ja haiguste tõttu nõrga tervisega.
Järvineni sõnul on osa neist haiglas raske hingamispuudulikkuse tõttu. Viimastel nädalatel on valdav enamus koroona tõttu haiglaravile sattunud patsientidest ravil, sest haigus on tervist nii palju mõjutanud, et nad ei tuleks kodus toime.
Samal ajal on aga koroona kõige raskem vorm, mida pandeemia alguses kõige rohkem kardeti, peaaegu täielikult kadunud, ütles Järvinen.
Kuigi koroona olukord tundub praegu hea, ei garanteeri miski, et edaspidi läheb kõik alati paremuse suunas. Seda on rõhutanud ka mõned nakkushaiguste arstid.
Järvineni hinnangud meie elule koroonaga tulevikus pole olnud just kõige mustemad viimasel ajal. On olnud maailmalõpu kuulutajaid, kes tahavad näha ohtusid teistest selgemini, märkis Järvinen.
Uue koroona variandi BA.2.75 levik on Indias tõusuteel, kuid me ei tea veel, kas see on seda tüüpi viirus, mis ei allu eriti murettekitavalt vaktsiinidele või varasemast haigestumisest saadud kaitsele haiguse raske vormi vastu.
Hiljutised tulemused Rootsist näitavad, et vaktsineerimised ja haigusest tulenev kaitse toimivad ka viiruse BA.2.75 variandi vastu, ütles Järvinen.
Praegune koroona olukord võib kardinaalselt muutuda eelkõige juhul, kui kuskil areneb välja uut tüüpi viirusevariant, mis levib kiiresti ja mille vastu ei aita saavutatud kaitse raske haiguse vastu.
Isegi kui sellist viirust ei teki, on Järvineni sõnul siiski tõenäoline, et koroona juhtumid sagenevad sügise edenedes. Selle põhjuseks on asjaolu, et vaktsineerimise ja haigusega saadud kaitse nõrgeneb kiiresti, kuigi kaitse raske haigestumise vastu püsib pikemat aega. Seetõttu on Järvineni sõnul oluline, et eakatele pakutav viies vaktsiinidoos antaks vastavalt soovitustele.
Tõenäoliselt ei suurene haiglaravi vajadus sügisel oluliselt praegusest tasemest, prognoosis Järvinen. Tema sõnul pole praegu põhjust karta, et kahe eelmise koroonasügise ja -talvega sarnased piirangud naasevad, isegi kui nakatumiste arv suureneb.
Piiranguteks on väga raske põhjust näha, nentis Järvinen.
Koroona kodutestide tegemist ei tohiks siiski täielikult kaotada. Järvineni sõnul oleks gripisümptomite käes kannatajatel kõige mõttekam kodune koroonatest teha umbes paar päeva pärast gripisümptomite ilmnemist. Selles etapis annab kodutest kindlasti õige tulemuse.
Kui tulemus on kaks punast joont, st positiivne, tuleks teistest eemale hoida. Soome terviseamet soovitab sümptomitega inimesel vähemalt viis päeva vabatahtlikult vältida kontakti teiste inimestega, välja arvatud samas leibkonnas elavad inimesed.
Järvinen soovitab endiselt olla ettevaatlik, kui ilmnevad gripilaadsed haigusnähud. On mõistlik ettevaatusabinõu mitte minna haigusnähtudega tööle. Rahvahulgas peaks sümptomitega inimene kandma maski. Koroona riskirühma kuuluvad inimesed peaksid kaaluma samuti maski kasutamist.
Olukord seoses koroonaga on muutunud nii, et kõik vastutavad. Maski kasutades saate end tõhusalt kaitsta, märkis Järvinen. Lõdvalt näo ette pandud FFP2 mask ei paku aga paremat kaitset kui teised maskid, lisas Järvinen.
