Soome asjatundja: Ukraina oleks pidanud vastupealetungi alustama kaks nädalat tagasi, nüüd on juba hilja

Ukraina oleks pidanud vastupealetungi alustama kaks nädalat tagasi, nüüd on juba hilja, ütles Ukraina sõja väljavaateid kommenteerides endine Soome sõjaväeluure juht, erukindral Pekka Toveri.

Toveri ütles intervjuus väljaandele Ilta-Sanomat, et Venemaa on toonud Ukraina lõunaossa juurde 22 pataljoni ning jõudude ülekaal on seal Venemaa poolel.

Toveri ütles, et Ukraina on kaotanud kaks suurt linna: Hersoni ja Mariupoli. Oleks olnud hea, kui vähemalt üks neist oleks suudetud tagasi vallutada. Herson on sadamalinn ja oluline keskus Dnepri jõel.

Venemaa kehtestab end Toveri sõnul vallutatud aladel: seal võetakse kasutusele Vene rubla ning valmistatakse ette valimisi. Venemaa üritab need piirkonnad endaga liita.

Ukraina võimalused Venemaale vastu saada Toveri sõnul kogu aeg vähenevad. Ukrainal on probleeme sõjaväeliste oskustega, kuna väljaõpe pole piisav. Vasturünnakuks on vaja brigaadi jagu väljaõppe saanud vägesid.

USA saadetud HIMARS raketisüsteemidest on olnud niipalju abi, et need on tagasi hoidnud Venemaa rünnakuid. Majanduslikult aga suudab Venemaa sõda jätkata. Ukraina vastupanuvõime sõltub Euroopa Liidu abist. Mida kauem sõda kestab, seda kahjulikum on see Ukrainale. August on määrava tähtsusega. Sügisel lähevad sõdimise olud kehvemaks. Venemaa on sõdurite värbamise tööle saanud. Sügiseks saab Venemaa kümneid tuhandeid sõdureid lisaks.

Ukrainal on õnnestunud purustada sildu ja Venemaa varustuse ühendusteid. Ukraina pole aga suutnud kahjustada Vene armee võimekust. Venemaa tegevust piirati sildade purustamisega, aga vasturünnakut oleks Toveri sõnul tulnud alustada kohe. Venemaa on jõudnud praeguseks reageerida.

Toveri sõnul Vene väed niisama lihtsalt Hersonist ei lahku. Neil on olnud mitu kuud aega end seal sisse seada ja betoonist kaitserajatisi ehitada.

Toveri sõnul ei saa Ukrainal olema kerge. Ukraina poolt edastatud videos on näidatud, kuidas neli HIMARS raketisüsteemi kõrvuti rakette tulistavad. Toveri sõnul pole teada, kuhu neid rakette lastakse, aga on ohtlik neid relvi nii lähestikku hoida.

Ukraina peaks Toveri sõnul mõtlema eelkõige laskemoona piisavuse peale. Rakettide arv on piiratud ja neid peaks kasutama väga läbimõeldult.

Ukraina kasutatavad raketid tulevad USA ladudest. USA-l pole aga neid eriti palju. Samuti märgib Toveri, et üks relv ei määra veel sõja käiku. HIMARS üksi alasid tagasi ei valluta. Vaja on lähivõitlust ja välja õpetatud sõjaväelasi.

Ukraina on nõudnud kokku 100 HIMARS raketisüsteemi, praegu on neid paarikümne ringis. Samas pole realistlik, et USA suudaks neid nii palju anda.

Toveri sõnul vajab Venemaa HIMARS-ide hävitamiseks droone. Neid saab Venemaa Iraanilt. Ukraina on aga peatanud oma Bayraktari droonide kasutamise, kuna Vene väed on õppinud neid alla tulistama.

Ukraina sõjavange teadaolevalt piinatakse, ütles Toveri. Venemaa ei järgi vangide kohtlemisel rahvusvahelisi reegleid. Vene duuma teatas kohe, et Azovstali vange koheldakse kui natsiterroriste. See tähendab, et tahetakse kätte maksta.

Azovstali kaitsjad viidi suve jooksul Olenivka vanglasse, mis asub Donetski lähedal. Seal toimus plahvatus, mis tappis ligi 60 vangi. Vigastatuid oli palju rohkem.

Venemaa väidab, et rünnaku korraldas Ukraina. Vanglahoone katusel on üks auk ja see on suunaga Venemaa poole. Ehitis on põlenud, aga HIMARS-i raketil pole süütepead, ütles Toveri. Venemaa tõendid ei ole usutavad, tegemist on osavalt tehtud lavastusega.

Venemaal on kaks motiivi vangla hävitamiseks: 1. Maksta kätte Azovstali võitlejatele ja 2. Süüdistada selles ukrainlasi. Üks võimalik põhjus on see, et Venemaa üritab varjata sõjakuritegusid. Ukrainal pole aga mingit motiivi oma sõdureid tappa, ütles Toveri.

Azovi pataljonis said paljud võitlejad kuulsaks, üks neist on Soome juurtega 31-aastane Deniss Prokopenko. Tema vanaisa oli võidelnud Talvesõjas NLiidu vägede vastu. Toveril pole aga infot Prokopenko saatuse kohta. Tuntus aga annab talle teatud kaitse. Teisest küljest suurendab see Venemaa soovi temast lahti saada. Tema tulevik on tume. Tal pole eriti võimalusse vabadusse pääsemiseks, seda isegi vangide vahetuse kaudu.

Prokopenko oli rääkinud paar päeva pärast vangi langemist oma naisele, et oli saanud toitu ja vett. Kaks ja pool kuud kestnud vangistus on talle olnud tõenäoliselt paras katsumus.

Kommentaarid
(Külastatud 1,027 korda, 1 külastust täna)