Eestis on hinnatõus eurotsooni kiireim – kuidas inimesed toime tulevad?

Eestis tõusid tarbijahinnad juulikuus keskmiselt 22,7 protsenti võrreldes eelmise aasta sama ajaga, edastab Eurostat. See on eurotsooni kõrgeim tase. Eurotsooni keskmine hinnatõus oli 8,9 protsenti.

Hinnatõus on seotud eelkõige energia hinna tõusuga. Eestis tõusis energia hind 89 protsenti võrreldes aasta taguse ajaga. Soomes tõusis energia hind 40 protsenti, vahendab Helsingin Sanomat.

Kallinev energia mõjutab omakorda Eestis elamiskulusid. Eesti statistikaameti andmetel kallinesid eluasemekulud juunikuus 64 protsenti.

Kadri ja Uku ostsid eelmisel aastal Tartus kahetoalise korteri. Maja asub Karlova linnaosas. Nad otsisid uut elamist, kuna perre sündisid kaksikud Neeva ja Niilus.

Algul käis pere vaatamas 5-toalist maagaasiga köetavat korterit. Selle küttearve oleks olnud aasta tagasi 370 eurot kuus, nüüd juba enam kui 500 eurot. See pani mõtlema, kui suurt korterit on neile tegelikult vaja. Nad leidsid, et lapsed ei vaja oma tuba veel aastaid.

Lõpuks otsustati kaugküttega 2-toalise korteri kasuks. Neil on leping börsielektri peale ja arve oli juunis 35 eurot.

Eestis kerkis elektri hind juunis 130 protsenti võrreldes aasta taguse ajaga. Eestis oli veel paar aastat tagasi pooltel tarbijatel leping börsielektri peale, kuna siis oli see soodne. Nüüd vahetatakse lepingud ringi fikseeritud hinna peale. Soomes oli börsielektri leping paar aastat tagasi vaid 8 protsendil tarbijatest.

Börsielekter on Eestis olnud kallim kui Soomes. Nord Pooli börsielektri hind oli Eestis juulikuus keskmiselt 23 senti kWh, Soomes 18 senti. Täna teisipäeval maksab börsielekter Eestis 38,2 senti kWh, Soomes 19,2 senti.

Kiiresti kerkivad hinnad ja kallis elekter mõjutavad eestlasi rohkem kui soomlasi. Eesti mediaansissetulek oli 2021. aasta Eurostati andmetel 12 620 eurot, Soomes 25 460 eurot.

Soomes on elektritootmine Eestist mitmekesisem, seetõttu ei mõjuta turgu niiväga ühe tootja  tegevus. Baltimaade elektriturg on väga sõltuv fossiilsetest kütustest, see on põlevkivi, maagaas ja nafta. Eestis on põlevkivi odav, aga maagaas väga kallis. Kuigi Eesti pole otseselt sõltuv maagaasist, on elektriturg seotud Läti ja Leeduga, kus gaasist toodetakse elektrit.

Eesti pere kasutab öist elektrit, kuna see on odavam. Talvel kavatsetakse hoida toatemperatuur madalam, et energiat säästa.

Eestis on uue valitsuse kavas korraldada nii, et inimesed saaksid osta Eesti Energialt elektrit hinnaga 12 senti kWh. See plan aga nõuab seadusemuudatust ja konkurentsiameti heakskiitu. Asjaga on kiire, sest plaan tahetakse ellu viia juba oktoobri algusest.

Tartus tõuseb ka kaugkütte hind – seniselt 53 eurolt MWh enam kui 70 euro peale MWh.

Kommentaarid
(Külastatud 1,526 korda, 1 külastust täna)