Soome toodi haavatud Ukraina sõdurid, kes on raskes seisus

Soome toodi eile kolmapäeval, 20. juulil ravile mitukümmend haavatud Ukraina sõdurit. Vabatahtlikud tõid haavatud sõdurid bussiga kohale ja Soomes paigutati nad järelravile.

See on esimene kord, kui haavatud sõdureid toodi Ukrainast Soome. Soomelased Kirill Rinne ja Timo Kangastie on teinud mitmeid reise Ukrainasse. Rinne on käinud Ukrainas pärast Vene sissetungi 3, Kangastie 20 korda, vahendab MTV.

Varem on nad viinud vajalikke abivahendeid Ukrainasse ning toonud sealt pagulasi. Käesoleval nädalal oli esimene kord, kui toodi bussiga haavatud sõdureid. Idee tuli pärast seda, kui Soome lubas vastu võtta haavatud Ukraina sõdureid, aga ei korralda transporti. Sõdurite saatmise vamistasid kohapeal ette Harkivi ametivõimud.

Harkivit pommitatakse palju ja haiglad on täis. Haavatuid on palju ja patsiente tuleb kogu aeg juurde. Siis sündiski idee osa patsiente Soome tuua.

Võrreldes eelmiste kordadega oli meeste praeguse mineku puhul erinev see, et mindi otse sõjakoldesse. Harkivis võeti bussi peale mitukümmend sõdurit, kes olid raskelt, aga mitte eluohtlikult haavatud. Neil olid abiks kaks haiglaõde Soomest.

Harkivist asuti teele pühapäeva õhtul ja tagasi Helsingisse jõuti ööl vastu kolmapäeva. Reis läbi Ukraina, Poola, Leedu, Läti ja Eesti oli 2500 kilomeetrit.

Peale võetud sõdurid on rindel võidelnud Krakeni eriüksuse sõdurid. Seetõttu ei ütle projekti korraldajad isegi sõdurite täpset arvu. Harkivi kohalikud võimud olid eelnevalt läbi vaadanud, millised sõdurid reisile sobivad.

Patsiendid valisid välja kohalikud sõjaväe- ja tervishoiuasutused. Muuhulgas vaadati, kes pika bussitranspordi üle elab ja kellele Soomes pakutav ravi tuleks kasuks, rääkis operatsiooni parameedik Ilkka Pulkkinen.

Õed aitasid ja hooldasid patsiente ka reisi ajal. Ühel sõduril vahetati kohalikus haiglas sidemeid, teised said ravi. Sõduritel olid kaasas oma ravimid.

Kõik need sõdurid tahavad kohe pärast paranemist minna tagasi Ukrainasse kodumaad kaitsma. Nende tahe riiki kaitsta on ülimalt kõrge. Nad olid kaasvõitlejad ja hoolitsesid pidevalt teineteise eest, rääkis Rinne. Mõnel sõduril olid reisil kaasas ka pereliikmed.

Igal Soome toodud sõduril on rasked vigastused, kuigi erineval määral. Neil on erinevatel kehaosadel plahvatusest põhjustatud šrapnellivigastused, tulistamisvigastused ja lööklainete vigastused. Tavalised lahinguväljal tekkivad vigastused, rääkis Pulkkinen.

Soome toodud sõdurid on vanuses 20–50 aastat. Soomes sadamas ootasid neid Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna HUS esindajad ja meditsiinitöötajad.

Võimuesindajad olid sadamas vastas ja patsiendid anti neile üle. Sõduritele tehti esmane läbivaatus ja  nad jagatakse vigastuste järgi erinevatesse haiglatesse, et saada järelravi, rääkis Rinne.

Viis sõdurit paigutatakse nüüd HUS-i piirkonna haiglatesse. Teisi ravitakse teistes Soome ülikoolihaiglates.

Soome migratsiooniamet ning sotsiaal- ja terviseministeerium olid vabatahtlike korraldatud sõjaväetranspordist eelnevalt teadlikud, kuid soovitavad sellise transpordi jätta ametivõimude hooleks.

Nüüd korraldatud transporti rahastasid ja korraldasid täielikult vabatahtlikud.

See, et vabatahtlikud toovad sõjapiirkonnast sõdureid, on ebatavaline. Iseenesest on see tore asi, et inimesed tahavad aidata, kuid patsientide ja väga haavatavas olukorras olevate inimeste transportimine on riskantne ja vastutus suur. Seetõttu oleks hea, kui selliseid vedusid juhiksid ametivõimud, mitte vabatahtlikud, leiab sotsiaal- ja terviseministeeriumi hädaabijuht Pekka Tulokas.

Soome migratsiooniamet nõustub sellega. Tore, et vabatahtlikke abilisi leidub, aga alati oleks hea selliseid vedusid ametivõimudega kooskõlastada, nendib migratsiooniameti Migri tulemusvaldkonna direktor Olli Snellman.

Rinne ja Kangastie olid juba reisil ühenduses Soome võimudega. HUS-i haiglad teadsid, kuidas sõdurite saabumiseks valmistuda, kuid ettevalmistusaega oleks võinud olla rohkem.

Saime piisavalt eelinfot, et oli aega veidi planeerida. Plaan hõlmas seda, millistesse haiglatesse patsiendid viiakse. Praegu käib patsientide diagnooside kontrollimine ja ravi planeerimine ning selgitatakse välja ka järelravi vajadus, ütleb HUS-i Töölö haigla ortopeedia-traumatoloogia peaarst Jyrki Salmenkivi.

Neid ravitakse meditsiinilistel põhjustel ja nad saavad ravi. See on olnud kogu Ukraina kriisi puhul lähtekohaks. See on kohustus, mis tuleb juba ELi tasandilt. Need haavatud on ka patsiendid, lisab Salmenkivi.

Reisi korraldanud Rinne ja Kangastie sõnul võeti nad Harkivis väga hästi vastu. Kohalikud võimud olid soomlaste abi eest tänulikud. Sõdurid ei tahtnud algul uskuda, et nad ravile saavad. „Nad olid väga üllatunud, et keegi Soomest oli viitsinud nende järele tulla, et nad ohutusse kohta toimetada ja ravile saada,” räägib Rinne.

Kommentaarid
(Külastatud 5,413 korda, 1 külastust täna)