Murettekitav uus uurimus: iga järgnev koroona läbipõdemine võib olla endisest raskem ja immuunsus hoopis nõrgeneb

Kui muidu on haigustega nii, et iga järgnev läbipõdemine on varasemast kergem, kuna läbipõdemine annab immuunsuse, siis koroonaga on vastupidi: iga järgnev läbipõdemine on endisest raskem ja immuunsus hoopis nõrgeneb, selgub värskest uuringust.

Värskest, uudistekanali CNN poolt vahendatud uuringust selgub, et iga koroona läbipõdemisega kasvab surma oht. Lisaks suureneb iga haigestumusega oht haiglasse sattuda.

Uuringus jälgiti koroonasse haigestunuid ja tervet kontrollgruppi poole aasta vältel, lisaks kasutati USA-s kogutud andmeid 5 miljoni elaniku kohta.

Uuringu kohaselt ei vähene iga koroona läbipõdemisega tüsistuste nagu südame- ja veresoonkonna haiguste oht, vaid see kasvab.

Soome Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna HUS diagnostikajuht Lasse Lehtonen peab uuringu tulemusi usutavaks, kuna tüsitused suurendavad surma ohtu, vahendab Ilta-Sanomat.

Uuringu puhul pole välja toodud, millist vanusegruppi see hõlmas. See info oleks aga Lehtoneni väitel väga oluline. Järeldus on aga Lehtoneni väitel see, et koroona põdemine pole inimestele hea.

Lehtoneni sõnul on koroona puhul palju tüsistusi ja jutt pole nn pikast koroonast, vaid muudest haigustest, mis löövad pärast koroona põdemist välja. Uuringutest tuleb välja, et isegi kui inimene koroonast terveneb, jääb püsima muude haiguste oht.

Uuring seab kahtluse alla ka koroona nn karjaimmuunsuse tekke. Karjaimmuunsuse all peetakse silmas olukorda, kus haigestumine väheneb, kui teatud hulk inimesi on haiguse läbi põdenud.

Lehtoneni väitel koroona puhul karjaimmuunsuse peale loota ei saa, kuna koroona mutatsioonid võivad sama inimest nakatada mitmel korral. Iga järgneva haigestumisega aga suureneb tervisekahjustuse oht.

Lehtoneni sõnul on järgnevatel aastatel vaja valmistuda südame- ja veresoonkonna haiguste kasvuks.

Varem arvati, et koroona läbipõdemine annab isegi parema kaitse uue haigestumise vastu kui vaktsiin. Uuringu kohaselt suudavad aga uued mutatsioonid läbi murda nii vaktsiinide kaitsest kui varasema haigestumisega saadud immuunsusest, mistõttu on võimalik koroonat uuesti ja uuesti põdeda iga 2-3 nädala tagant.

Arvatakse, et kui olete koroonat varem põdenud, tunneb immuunsüsteem selle kergemini ära ja võitleb sellega paremini. Lisaks arvatakse, et kui inimene uuesti haigestub, siis põetakse haigust kergemini, kuid see pole tegelikult tõsi, ütles CNN-ile uuringut juhtinud St. Louisi Washingtoni ülikooli kliiniline epidemioloog Ziyad Al-Aly.

Lehtonen kinnitab uuringute väiteid, mille kohaselt suudavad uued koroona Omikroni alamvariandid BA.4 ja BA.5 variandid inimese immuunsüsteemist isegi nii tõhusalt läbi murda, et variantidest põhjustatud haigust põdenud inimese immuunsus on pärast põdemist nõrgem.

Mingil arusaamatul põhjusel suudavad variandid BA.4 ja BA.5 läbi murda varem saadud immuunsusest. Kui inimene haigestub nende põhjustatud haigusesse, on tulemuseks immuunsuse nõrgenemine võrreldes varasemaga, ütles Lehtonen.

Lehtoneni hinnangul tuleks uue info valguses muuta epideemiapoliitikat. Lääneriikide ametlik poliitika on alati olnud see, et vaktsineerimine on parem valik kui haiguse põdemine. Lehtoneni hinnangul tuleks jätkata elanikkonna vaktsineerimist.

Loodetakse, et tulevikus saadakse vaktsiin, mis pakub pikemaajalist kaitset ja kaitseb laialdaselt eri variantide eest. Sellised vaktsiinid on arendamisel ja Lehtonen lisas, et ta on optimistlik, et vaktsineerimistehnoloogia paraneb kogu aeg ja tehakse veelgi paremaid vaktsiine. Kiiresti muteeruv viirus on karm vastane.

Lehtonen ei usu, et olukord on lootusetu ka uue info valguses. Maailma ajaloost on teada, et erinevad pandeemiad kaovad aja jooksul alati.

Me peame lootma ja usaldama meditsiini ning investeerima vaktsineerimistesse ja ravimeetodite arendamisse. Kui me viirusest lahti ei saa, võiksime jõuda vähemalt olukorrani, kus see ei oleks enam uudiste teema, ütles Lehtonen.

Kommentaarid
(Külastatud 939 korda, 4 külastust täna)