Uus kurb ilming: eurooplased tõstavad Ukraina pagulasi kodudest tänavale

Kesk-Euroopas on märke, et inimesed on hakanud küllastuma Ukraina pagulastest. Belgias on paljud inimesed, kes kevadel oma kodus ukrainlastele öömaja pakkusid, hakanud neid välja tõstma.

Olukord on Brüsselis viinud selleni, et paljud pagulased on sunnitud ööbima raudtee- ja metroojaamades. Brüsselis on praegu ligi 8000 Ukraina pagulast, aga nende arv arvatakse tõusvat aasta lõpuks 12 000-ni, vahendab Iltalehti.

Maikuu keskel oli Belgia pakkunud ajutist kaitset kokku 41 000-le Ukraina pagulasele. Pärast seda on number kasvanud 150-250 isiku võrra päevas. Kokku tõuseb Ukraina pagulaste arv Belgias aasta lõpuks 78 000-ni.

Kõiki Ukrainast saabuvaid pagulasi ei suudeta Belgias majutada. Uute kodumajutuse kohtade leidmine on üha raskem. Seetõttu peavad ametivõimud leidma rohkem muid majutusvõimalusi.

Sõja algul tundsid belglased suurt spontaanset vajadust ukrainlasi toetada. Pagulasi võtsid vastu ka need, kelle kodu ei sobi vastuvõtmiseks. Nüüd tahavad paljud belglased sõita puhkusele, aga ei taha pagulasi oma koju elama jätta.

Belglased arvasid algul, et ukrainlaste majutamine kodudes on vaid ajutine lahendus. Pärast seda pidid omavalitsused leidma pagulastele sobivamad kohad. See protsess on aga olnud oodatust aeglasem.

Paljud belglased olid algul ukrainlastest idealistlikul arvamusel, aga aeg on välja toonud kultuurilised erinevused. Ametivõimud on üritanud ukrainlastele leida üürikortereid, aga seda on takistanud aeglane bürokraatia.

Brüsselis on palju vabu korterid, aga üürileandjad ei taha sinna ukrainlasi, kuna nende ajutine kaitse lõppeb järgmise aasta märtsikuus. Belgias sõlmitakse üürilepingud aga kolme, kuue või üheksa aasta peale korraga.

Brüsselis elavad 60ndates eluaastates ukraina mehed rääkisid, et algul elasid nad ühes peres, aga juuni keskel tõsteti nad välja. Mehed arvavad, et belglased hakkasid neid kartma. Lihtsam on noortel naistel ja peredel kui vanematel meestel.

Üha suurem vastumeelsus ukrainlasi majutada pole omane ainult belglastele. Samasugust suhtumist on Saksa- ja Prantsusmaal. 20. juuni seisuga oli Ukrainast lahkunud ÜRO andmetel enam kui 8 miljonit inimest. Neist registreeriti ajutise kaitse saamiseks Belgias 48 000, Suurbritannias 82 000, Prantsusmaal 89 000 ja Saksamaal 780 000. Soome vastav näitaja on 28 735.

Pagulaste majutamise probleem peegeldub erinevates riikides erinevalt. Suurbritannias on üha suurem hulk Ukraina põgenikke sattunud tänavale pärast seda, kui neid algselt majutanud britid tahtsid neist lahti saada.

Suurbritannias on põgenike viletsa olukorra põhjustena välja toodud kultuurierinevused, keelebarjääri probleemid ja väärarusaam, et vajadus pagulaste ajutise majutuse järele on ajutisem.

Suurbritannias on olukorda teravdanud ka asjaolu, et pagulasi majutanud isikud võivad pagulased ühepäevase etteteatamisega välja tõsta. Seda tehes on ukrainlased pandud samasse olukorda kui kõik ülejäänud enam kui 200 000 riigis seaduslikult elavat kodutut.

Prantsusmaal ja Saksamaal on soovitud takistada ukrainlaste sattumist tänavale kodutute sekka. Sel põhjusel on pagulaskeskused endistest elanikest tühjaks tehtud, mis on omakorda kasvatanud kodutute arvu. Märkimisväärne osa uutest kodututest on teistest riikidest pärit pagulased, kes on ukrainlastele ruumi tegemiseks oma majutuskohast välja tõstetud. Saksamaal on pagulaskeskustest välja tõstetud isegi terveid varjupaigataotlejate perekondi, et pakkuda majutust Ukraina põgenikele.

Soomes teatas Helsingi linn 23. juunil, et kavatseb Ukraina sõja eest põgenenud inimestele pakkuda elamiseks sadakond linna omanduses olevat korterit.

Kommentaarid
(Külastatud 1,232 korda, 1 külastust täna)