Ukrainas on tekkinud väga suur puudus laskemoonast, samas kui Vene väed tungivad võimsalt peale. Venemaa kasutab iga päev ligi 50 000 ühikut mürske ja rakette.
Asjast rääkis Ukraina valitsuse nõunik Oleksandr V. Danõljuk väljaandele Washington Post.
Venemaa on juba pikemat aega kasutanud Ukrainas kaudtule taktikat, ütles Soome riigikaitse kõrgkooli juht Petteri Kajanmaa. Nad hävitavad võimsa kaudtulega vaenlase kaitseliini ja tungivad siis tankidega peale. See aga räsib Ukraina kaitsevõimet, vahendab MTV.
Sõduri vaatevinklist kirjeldab olukorda 41-aastane Vitali Martsõv väljaandele Washington Post: „Nad hävitavad kõik ja tulevad edasi.”
Kuigi Ukraina sõda ei ole kulgenud Kremli plaanide kohaselt ja probleeme on olnud nii logistika kui taktikaga, siis on Venemaa oma vigadest õppinud, rääkis Danõljuk.
Vene strateegia ja taktika on nüüd hoopis teised, märkis Danõljuk. Nad on praegu palju edukamad. Neil on palju rohkem ressursse ja neil pole kuhugi kiiret.
Optimismiks pole praegu eriti põhjust, tunnistas Danõljuk.
Vene pool kasutab päevas ligi 50 000 ühikut mürske ja rakette, Ukraina võimekus on vaid 5000-6000 suurtükimürsku päevas. See suur erinevus on põhjus, miks liiguvad Vene väed Ukrainas väga võimsalt edasi.
Tegemist on suurtükitule kurnamisssõjaga, kommenteeris olukorda väljaandele New York Times USA Venemaa ekspert Michael Kofman. Seetõttu sõltub sõja tulemus sellest, kellel on rohkem laskemoona.
Ukraina üritab kasutada laskemoona võimalikult efektiivselt. Nad kasutavad firmas GIS Arta välja töötatud tarkvara, mis toimib väljaande The Times andmetel samal põhimõttel nagu Uberi taksoteenus. Kui Ukraina luure leiab koha, mida rünnata, siis antakse see info kohe edasi. GIS Arta programm aga leiab rünnakuks sobiva Ukraina üksuse. Tarkvara annab soovituse ka selle kohta, kas rünnata tuleks suurtükkide, granaadiheitjate või droonidega.
Programmi töötamiseks on vaja veebiühendust. Elon Muski firma Starlink on selleks kohale toimetanud vastavad seadmed, edastab The Times.
GIS Arta tarkvara oli teadaolevalt põhjus, kuidas õnnestus Ukraina vägedel hävitada maikuus üks Donetsi jõge ületanud Vene üksus.
Sellisest tipptehnoloogiast on aga Ukrainale vähe kasu, kui laskemoona ei ole. Ukraina sõdurid rääkisid väljaandele New York Times, et kui varem tulistati Vene positsioone kogu aeg, siis nüüd ollakse säästurežiimil.
Praktikas tähendab see seda, et Ukraina kahurivägi tulistab vaid siis, kui sihtmärk on täiesti kindel. See suurendab küll täpsust, aga kokkuvõttes jääb mõju väikseks.
Üks laskemoona puuduse tunnus on asjaolu, et Ukraina on hakanud kasutama tanke suurtükkidena. Tankidega antakse vaenlase pihta kaudtuld ja tankimeeskond saab juhised raadio teel. Sellist meetodit kasutatakse tavaliselt suurtükkide puhul, kui tankid sihivad otse sihtmärke. Tanke kasutakase, kuna suurtükke pole piisavalt, tunnistas üks Razori nime kandev Ukraina väejuht.
Ukraina jutt laskemoona puudusest võib tulla soovist saada Läänelt rohkem relva-abi. Samas on puudus ka tehnikast, mitte ainult moonast. NATO riikidel oleks anda moona, aga pole suurtükke, rääkis Ukraina parlamendi julgeoleku-, kaitse- ja luurekomisjoni aseesimees Mariana Bezugla.
Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov ütles eelmisel nädalal, et ainult nõukogude-aegsele tehnikale tuginemine toob kaasa kaotuse. Seda põhjusel, et nõukogude-aegse tehnika jaoks pole Ukrainal piisavalt moona ja seda pole võimalik hankida ka Läänest.
Praegu on suurem osa Ukraina armees kasutatavatest suurtükkidest, tankidest ja käsirelvadest nõukogude päritolu.
