Eesti presidendi Alar Karise kõne tekst riigiõhtusöögil Helsingis.

Lugupeetud president Stubb, proua Innes-Stubb,

Rakkaat ystävät Alex ja Suzanne,

Mul on suur au ja rõõm viibida täna siin, meie lähedaste sõprade ja naabrite juures Soomes. Tänan teid südamliku vastuvõtu ja külalislahkuse eest, mis mulle ja Sirjele on osaks saanud.

Soomet on läbi aegade kandnud üks eriline jõud – sisu. See vaikne, kuid vankumatu visadus, mis on aidanud teil vastu pidada ka kõige raskematel aegadel. See jõud on kujundanud Soomest riigi, mida tuntakse ja austatakse kogu maailmas.

Kallid kaaslased siit ja sealt poolt lahte,

Meid, Eestit ja Soomet seovad sajandite pikkused sidemed.

Pole juhus, et Eesti rahvuseepose „Kalevipoeg” esimene rahvaväljaanne ilmus 1862. aastal Kuopios. See on märk sellest, kui sügaval on meie kultuurilised juured ja kui loomulik on olnud meie rahvaste koostöö juba ammu enne riikide iseseisvumist.

„Kalevipojas” on juttu sellest, kuidas suurest tammest saab sild üle Soome lahe:

Tüvest tehti tugev silda,

Painutati kena parvi,

Kahel haarul üle mere.

Üks viis saarelt Viru randa,

Teine haaru Soome randa,

See’p see kuulus Soome silda.

See kujund – Soome sild – elab edasi ka täna.

Meie rahvusliku ärkamisaja juhid otsisid vastastikku tuge teiselt poolt lahte. Yrjö-Sakari Yrjö-Koskineni ja Johann Voldemar Jannsenit sidus lähedane sõprus, mille ühe viljana on meil täna ühine riigihümn.

Te ei oska ette kujutada, mida tegi eestlase süda nõukogude okupatsiooni ajal, kui soomlane oli võitnud olümpiakulla ja autasustamisel mängiti hümni. Viisi, mis oli tollal Eestis keelatud.

Meie inimlik ja kultuuriline lähedus annab meie suhtele erilise mõõtme. Me hindame vaikust, metsa ja aastaaegade rütmi. Me vaimustume Jean Sibeliuse ja Arvo Pärdi muusikast.

Meie lood on alati liikunud üle lahe. Kiiskiläst pärit Aino Krohnist sai Eestis Aino Kallas – kirjanik, kelle looming kuulub mõlema maa kultuurilukku. Eestlase Friedebert Tuglase looming ja tegevus sidusid tihedalt Eesti ja Soome kirjandusruumi. Sama teed kõnnivad ka Mika Keränen ja Sofi Oksanen.

Ka Eesti Vabariigi vanim, tänaseni kehtiv kultuurileping on just Soomega – 1937. aastal sõlmitud vaimse koostöö konventsioon. Ja sellest inspireeritult lõid eesti ja soome ettevõtlikud inimesed 2017. aastal omal initsiatiivil Eesti-Soome kultuurifondi, mis on nende lühikeste aastate jooksul toetanud juba enam kui 50 meie ühist kultuurialgatust. Kultuuriline ühisosa on teineteise mõistmine poolelt sõnalt.

Meie kultuurilise läbipõimumise hea näide on, et ainuüksi Soome Rahvusooperi orkestris mängib viiulit viis eestlast. Me mõistame teineteise kultuuriruumi, tunneme end seal hästi ja tahame sellesse panustada.

Head õhtulised,

Friedebert Tuglas kirjutab 1920. aastal ilmunud artiklis „Soome sild” Eesti ja Soome randadest. Emma-kumma kaldal seistes oli võimalik teist randa näha. Tuglas lisab, et silma ulatusid mõlema vennasrahva kodukohad, kust võis näha, et meid üks ja sama päike soojendab ning ühed ja samad pilved meie taevast tumestavad.

Kõige raskematel aegadel on meie saatused olnud seotud. Eesti Vabadussõja ajal tulid Soomest vabatahtlikud appi Eestile. Soome Talvesõjas ja Jätkusõjas läksid omakorda üle kolme tuhande eestlase – soomepoisid – võitlema Soome vabaduse ja Eesti au eest.

Nendest moodustati 1944. aasta varakevadel jalaväerügement 200, mis osales Karjala kannasel toimunud rasketes lahingutes. Helsingi Kaivopuistos asuvas Eesti saatkonna hoones on seinal marssal Mannerheimi päevakäsk, milles ta tänab Eesti vabatahtlikke vapra teenistuse eest.

See on meie ühine ajalugu. See on meie ühine mälu.

Täna vaatame korraga nii minevikku kui tulevikku. Ka praegu on meie suhted tugevad ja mitmekihilised. Oleme liitlased NATOs ja partnerid Euroopa Liidus.

Meid ühendab igapäevaelu: laevad sadamates, digitaalsed lahendused ja tehnoloogiline koostöö, põimunud majandused, kaupade ja teenuste vahetus, tuhanded Soome ettevõtted Eestis ning üha kasvav hulk Eesti ettevõtteid Soomes. Meid liidavad inimesed – kümned tuhanded eestlased Soomes ja tuhanded soomlased Eestis.

Need on paljud väikesed sillad, mis koos moodustavad tugeva terviku. On raske leida valdkonda, kus Eesti ja Soome ei teeks koostööd.

Aga kui nüüd päris ausalt ja luubiga uurida, siis üks koht siiski leidub: Eurovisiooni lauluvõistlus – ehk võiksime järgmisena ühendada jõud ja saata lavale Eesti-Soome ühisesineja või püüelda selle poole, et sõprus rohkem ka hääletustabelis kõlama panna.

Head sõbrad,

Täna on meie koostöö keskmes julgeolek. Vabaduse eest tuleb seista iga päev. Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu mõjutab kogu Euroopat.

Eesti jaoks on see eluoluline küsimus – me teame, mida tähendab vabaduse ja iseseisvuse kaotus.

Seepärast on meie sõnum selge: Ukraina vabadus on osa Euroopa vabadusest, kui kaotab Ukraina, kaotame meie kõik.

Peame jätkama kindlat toetust Ukrainale ja kasvatama survet Venemaale. Sanktsioonid peavad olema sellised, et viivad tulemuseni. Vastutus agressioonikuritegude eest peab olema täielik. Õiglane ja püsiv rahu ei saa sündida ilma õiguseta.

Me ei ole üksi. Sel aastal on Eesti Põhja-Balti koostöö eesistuja. Koos moodustame tugeva ja mõjuka väärtusruumi, mida ühendab 33 miljonit inimest, sarnane eluhoiak ja ellusuhtumine ning tugev majandus ja innovatsioon.

Soome NATO-liikmesus on avanud uue peatüki ka meie kahepoolses koostöös. Meie ühine vastutus on Läänemere ja Soome lahe julgeolek, sealhulgas üliolulise taristu kaitse.

Hiljutised veealuse taristu juhtumid on näidanud, kui tähtis on tihe koostöö ja valmisolek vastata hübriidselt rakenduvaile ohtudele.

Koostöös peame tagama, et ühendused – nii energia-, transpordi- kui digitaristu – oleksid turvalised ja toimivad. EstLinki ühendused on meie energiajulgeoleku selgroog. Rail Baltica loob uusi võimalusi nii majanduses kui ka kaitsekoostöös.

Digikoostöös saame olla eeskujuks kogu Euroopale. Ja uued algatused, nagu vesinikukoridor, avavad täiesti uusi perspektiive.

Head sõbrad,

Alati saab ja tuleb teha rohkem.

Meie suhe on eriline, sest see põhineb usaldusel, ühistel arusaamadel ja hoiakutel ning kultuurilisel lähedusel. Ning nagu iga hea sõprus, vajab see hoolt, tähelepanu ja ühist tegutsemist.

Eesti jääb alati Soome lähedaseks sõbraks ja usaldusväärseks liitlaseks.

Me oleme partnerid, kes jagavad ajalugu, kes seisavad koos keerulistel aegadel ka tulevikus. Ja me oleme sõbrad, kes mõistavad teineteist ka ilma sõnadeta.

Arvoisa presidentti ja rouva Innes-Stubb,

Tõstan klaasi teie terviseks, Soome ja Eesti sõpruse auks ning meie ühise tuleviku nimel.

Nostan maljan teidän terveydeksenne,

Suomen ja Viron ystävyyden kunniaksi

sekä yhteisen tulevaisuutemme puolesta.

Terviseks!

Kippis!