Kui sõja algul oli Ukraina infosõjas Venemaast selgelt üle, siis nüüd on hakanud asi alla käima. Samas on infosõda Ukraina jaoks oluline, seda eriti Lääneriikide mõjutamiseks.
Ukraina infosõja eredamad hetked olid seotud Ussisaare vaprate piirivalvurite, Kiievi kummituslenduri ja Vene tanke vedavate Ukraina traktoritega. Sellised lood läksid eriti hästi peale Lääneriikides, kus need mõjusid nagu ristleja Moskva uputamine.
Nüüd, kus sõda on kestnud juba neli kuud, on aga infosõda hakanud raugema. Soome riigikaitse kõrgkooli sõjanduse professori Aki-Mauri Huhtineni väitel on selleks kaks põhjust, vahendab Iltalehti.
Esiteks on sõja esialgne šokk mööda saanud. Teiseks on suurtükkidega toimuva kurnamissõja olemus selline, et ei võimalda pajatada ilusaid lugusid.
Huhtinen tõdeb, et kurnamissõda on sõja algusega võrreldes karmim. Kõik hävitatakse ja infra kaob. Sureb palju inimesi, hooned hävivad. Kõik kaob, aga midagi märkimisväärset ei sünni. Samuti pole rindel suuri võite ning vastaspoolel kaotusi.
Huhtineni sõnul oli sama asi teise ilmasõja ajal, kui vahendid olid teised. Kui rinne seisma jäi, siis propaganda olemus muutus.
Huhtinen ütles, et kuigi Ukraina on infosõjas Läänes peale jäänud, siis mujal on vastupidi. Kreml kujutab Läänt ja NATO-t kui probleemi. See sõnum jääb peale Hiinas, Indias, Ladina-Ameerikas ja Aafrikas.
Venemaa peab infosõda vaesemates riikides ja seal pole selget ettekujutust, kes on president Volodõmõr Zelenski või mis on Ukraina. Lääne kritiseerimine ja kolonialismi mahategemine läheb Aafrikas peale. Näiteks vilja puuduses süüdistatakse Ukrainat ja see müüb, sest oodata on näljahäda.
Kreml kujutab end sõjas võidukana. Kui Läänes teatakse, kes on sõjas süüdi, siis kaks kolmandikku maailmast arvab midagi muud.
Ukraina jaoks on infosõja peamine sihtmärk aga Lääs. Ukraina sõltub nii majanduslikult kui sõjaliselt täielikult Läänest. Ukraina jaoks sõltub palju sellest, kuidas suudetakse sõja teemat Läänes üleval hoida.
Sügisel ja aasta lõpus on sõja mõju Lääne majandustele väga suur. Kui inimeste elatustase langeb, siis prioriteedid muutuvad. Ukraina jaoks on aga oluline püsida Lääne inimeste mõtetes, leiab Huhtinen. Kui aga inimesed hakkavad laenuintresside tõusus ja kütuse ning toidu hinnatõusus süüdistama Kremli asemel oma poliitikuid, siis on Ukrainal probleemid.
Poliitikud sõltuvad Läänes omakorda inimeste häältest. Kui võimule tulevad Donald Trumpi taolised poliitikud, kes lubavad kütuse hinda langetada, siis on see kasulik Venemaa presidendile Vladimir Putinile.
Huhtineni sõnul on Venemaal lisaks Ukraina sõjale käimas ka võitlus Lääne rohepöörde vastu. See on Venemaa jaoks kahjulik, kuna Venemaa sõltub kütuste müügist.
Professor Huhtinen märgib, et näiteks Prantsusmaal on juba inimeste prioriteedid muutumas ning sõja seos elukalliduse tõusuga pole enam nii selge. Pariis on Kiievist kaugel. Seal vaadatakse rohkem oma croissanti hinda. President Emmanuel Macron peab nägema palju vaeva, et hoida sõja teemat üleval.
Kui sõja kaks esimest veerandit on Huhtineni sõnul möödas, jäähoki termineid kasutades, siis kolmas on veel ees. Siis on näha, millised on arvamused ja kuidas infosõda töötab.
