Toetus Putinile sõja käigus muudkui kasvab – sõja põhjuseid peetakse sisepoliitiliseks

Välismaal Vene presidenti Vladimir Putinit kirutakse, aga Venemaal on vastupidi – sõja käigus toetus muudkui kasvab. Seetõttu peetakse sõja põhjuseid poliitilisteks.

Nii nagu pärast Krimmi okupeerimist, kasvab toetus Putinile mühinal ka praegu pärast sissetungi Ukrainasse. Sõltumatu Levada uurimiskeskuse poolt maikuu lõpus läbi viidud uuring näitas, et 70 protsenti venelastest soovib Putinit näha presidendina ka pärast 2024. aastat, mil toimuvad järgmised valimised.

Vastajate suhtumine Putinisse on viimaste kuude jooksul paranenud. Aasta tagasi jagunesid vastused enam-vähem pooleks nende vahel, kes Putinit toetasid ja kes olid vastu (47 vs 42 protsenti). Nüüd aga juhivad pika edumaaga need, kes tahaks Putinit näha järgmise presidendina (72 vs 19 protsenti).

Vastajad peavad Putini plussiks tema isikuomadusi nagu juhtimiskogemus, tugeva riigi ülesehitamine, õiglustunne ja karisma.

Negatiivsete omadustena toodi välja sisepoliitilised ebaõnnestumised nagu pensionireform ja korruptsioon.

Vene politoloog Jekaterina Schulmann ütles eelmisel nädalal telekanalile Fox News antud intervjuus, et ei saa eitada, et Venemaa poolt Ukrainas alustatud sõja tegelik põhjus on sisepoliitiline, mitte välispoliitiline nagu NATO.

Venemaa poliitikat ja ühiskonda hästi tundev Schulmann lisati aprillis Venemaal välisriikide mõjuagentidena tegutsevate isikute nimekirja. Schulmanni kontot sotsiaalmeedias jälgib ligi miljon inimest. Teadaolevalt ei viibi ta praegu Venemaal.

Kui numbreid arvestada, siis polnudki rünnak Ukraina vastu nii irratsionaalne otsus kui arvatakse, ütles Schulmann.

Schulmanni sõnul on sõda tugevdanud Putini võimu Vene rahva ja eliidi üle, jättes nad ilma alternatiividest. Venemaal on maha surutud hääled, mis oleksid võinud pakkuda alternatiivseid arvamusi.

„See ei ole Venemaa ühiskonnast täielik valim, kuid sellegipoolest kuuleb [Venemaal] neid hääli. Muud tüüpi arvamused on alla surutud, nii et tahame või mitte, peame seda võtma kui omamoodi üldist venelaste tunnete väljendust,” ütles Schulmann.

Muidugi võib iga hetk kõik muutuda, lisas ta.

„Praegu näeb pilt siiski välja selline. Ja tõele au andes peame tõde tunnistama ja mitte püüdma end suurepäraste tõlgendustega petta.”

Levada keskus on sõltumatu ja usaldusväärne Venemaa uurimiskeskus. See on lisatud välisagentide nimekirja, kuid suudab jätkuvalt riigis tegutseda.

Viimasel ajal kriitiliselt vaadatud ka Levada keskuse sotsiaal- ja poliitiliste uuringute tulemusi ning arutatud, kas inimesed julgevad küsitlustes oma tegelikku arvamust avaldada.

Küsitlus viidi läbi 26.-31. maini. Sellele vastas 1634 täiskasvanut üle kogu Venemaa. Küsitlus viidi läbi näost näkku intervjuude käigus.

Kommentaarid
(Külastatud 586 korda, 1 külastust täna)