Soomlasest vabatahtlik Ukrainas: Palju välismaalasi on hukkunud, aga võit on silme ees

Soomlane Topi on üks paarikümnest Soome võitlejast, kes on Ukraina sõjas. Kõik saabusid sõja alguses, Topi tuli märtsikuu keskel.

Enamus soomlasi on üksuses Team Wiking, kus Topi on rühmajuht. Selles rühmas on põhiliselt soomlased, vahendab Yle.

Rühmas räägitakse põhiliselt soome keelt, aga kui on välismaalasi, siis inglise keelt. Rühm on spetsialiseerunud luurele. Praegu on rühm õppustel Kiievi piirkonnas.

Topi räägib, et esimestes lahingutes peegeldus soomlaste nägudelt hämming, isegi hirm. Saadi aru, et see on päris sõda.

Operatsioonid kestavad mitu päeva ja isegi kui eesliinilt lahkutakse, on olemas kaudtule oht. Lahinguvarustus on seljas ööpäevaringselt.

Topi räägib, et sõda pole selline, et tulistad veidi ja siis lähed puhkama. Algul oli paljude jaoks üllatus, mida sõda tegelikult tähendab.

Rühmajuhi sõnul on soomlased vapralt vastu pidanud. Paljud unistavad puhkusest Soomes. Nad on otsustanud, et jäävad rindele kuni võidu saabumiseni.

Pärast sõda tahetakse jätkata sõjaväelise karjääriga kusagil välismaal. Neil on Kiievis oma piirkond, kus nad saavad harjutada. Tegemist on Topi väitel sissiüksusega. Soomlastest võitlejad on läbinud enne seda armeeteenistuse Soomes.

Topi loodab, et neile antakse luureülesandeid. See tähendab väikestes gruppidel liikumist vaenlase ligidale. Eesmärk on info kogumine või vastase tegevuse halvamine.

Õppustel harjutatakse põhiliselt rünnakuid ja varitsust. Soov on täita kiireid ülesandeid.

Topi kiidab kolm aastat tagasi läbitud ajateenistust. Soomlased on koolitanud isegi ukrainlastest ohvitsere. Topi väitel on Soome ainus riik, mis on valmistunud just selliseks sõjaks. Kellelgi teisel pole selliseid oskusi nagu on soomlastel.

Sõja fookus on liikunud ida poole ja lahingute iseloom on muutunud. Sõja algul hävitasid Ukraina sissiüksused venelaste kolonne kergete tankitõrjerelvadega. Nüüd on aga muutunud oluliseks suurtükituli ning võitlus toimub välja kujunenud rindejoonel. Vene pool kasutab võimsat kaudtuld.

Vene rünnakud on valdavas osas ebaõnnestunud ja Vene väed pole eriti edasi liikunud. Kaitsekraavides hukkub aga mõlemal poolel väga palju võitlejaid.

Topi kardab, et sõda muutub pikaajaliseks kurnavaks positsioonisõjaks, nagu see kestis Ukraina idaosas aastaid. Positsioonisõda on selline suurtükituli, kus võitlejad on kaevikutes ning kordamööda antakse kaudtuld. See ei anna midagi eriti juurde, aga inimesi hukkub väga palju.

Selle sõja iseärasus on droonid. Nende abil otsitakse sihtmärke ja tuld saab anda väga täpselt. Kasutatakse öövaatluskaameraid.

Droonide kasutamine on aga muutnud ringi liikumise väga ohtlikuks. Kui liigud kuhugi, siis saabub droon ja mõne aja pärast antakse kaudtuld. Sõidukitega liikumine on eriti ohtlik.

Topi räägib, et eriti kui kuuled kopterit või lennukit, siis hüppab süda kurku. Siis on lihtsam, kui oled jala ja pole suletud kuhugi sõidukisse. Soomlased ongi otsustanud, et liigutakse ainult jalgsi.

Sõja iseloomu muutumine mõjutab kõike. Nüüd võideldakse võimsate relvadega, mis lasevad kaugele. Läänelt oodatakse praeguses olukorras korralikku relva-abi.

Topi sõnul ei võideta seda sõda püsside, vaid rakettide ja kaudtulega. Selliseid relvi ja koolitust on väga palju vaja.

Ukraina on saanud suurtükke paljudest riikidest, kõige enam USA-st. USA, Suurbritannia ja Saksamaa on lubanud ka väikses koguses raketiheitjaid.

Topi sõnul oli relva-abi tõhusam siis, kui sõjas oli rohkem liikumist. Nüüd aga rajab Vene pool positsioone tankidele ja suurtükkidele. „Lääs peab nüüd kiiresti kõik mängu panema, enne kui positsioonid on välja ehitatud. Vastasel juhul on neid raske mõjutada ja tagasi vallutada,” märgib soomlane.

Topi loodab, et Ukraina võitlejate motivatsioon on jätkuvalt kõrge. Ainus oht on see, et vaenlase üle naerdakse. Vene poolel võitleb palju kogemusteta võitlejaid, aga on ka väga osavaid võitlejaid. Kui nende vastu suure hurraaga minna, siis on 90 protsenti kindel, et jääd elust ilma.

Kiievi kesklinnas on mälestussein sõjas hukkunutele. Enam kui 3000 sõjaväelase pildid meenutavad 2014. aastal alanud sõja hinda. Soome vabatahtlikud on samuti surma peale mõelnud. Kõik on teadlikud, et võivad surra. Kui see tuleb, siis loodetakse, et see saab olema kiire, et poleks vaja piinelda või langeda vangi. Sellised mõtted võivad tunduda karmid, aga nii see on.

Topi teab paljusid raskelt haavatuid. See teeb haiget, aga selle peale ei saa liiga palju mõelda.

Viimastel nädalatel on teatatud vähemalt viie välismaalasest vabatahtliku võitleja hukkumisest. Välismaalasi on langenud ka vangi, aga nad on olnud põhiliselt Ukraina üksuste koosseisus.

Paljud on imestanud, miks on mindud surma otsima riiki, millega pole mingit seost. Topi sõnul aga ei saa ta aru, kuidas nii saab mõelda. Tema enda pereliikmed on küll mõistvad.

Topi räägib, et võitleb rõhutute eest. Isegi Kiievi ümbruses on inimestega tehtud koledaid asju. Selles sõjas kaitstakse ka demokraatiat ja Euroopat.

Sõja puhul on olulised ka isiklikud põhjused. Topi näiteks ei tundnud end Soomes vajalikuna. Kuigi tal olid töö, pere ja sõbrad, siis polnud see tema jaoks piisav. Ukrainas võideldes on aga kõigel tähendus. Pärast sõja lõppu soovib ta jätkata sellise eluga. Nii Topi kui teised soomlased on mõelnud elukutselise sõjaväelase karjääri peale näiteks eraturvaüksustes. Lisaks on unistus soetada kamba peale mõni villa Odessa rannikul, kus oleks hiljem pärast võitu hea puhkamas käia.

Kommentaarid
(Külastatud 848 korda, 1 külastust täna)