Sõjateaduste asjatundja: sõda Ukrainas on jõudnud punkti, mis pole enam Ukrainale soodne

Vene vägedel õnnestus ööl vastu eilset esmaspäeva, 13. juunit vallutada Ukraina idaosas asuv Severodonetski linn pärast enam kui kuu aega kestnud lahinguid.

Ukraina armee peastaap andis teada, et Ukraina väed löödi välja Severodonetski kesklinnast rünnakuga, mida toetas tugev suurtükituli, vahendab Helsingin Sanomat.

Luhanski oblasti kuberner Serhi Haidai ütles eile esmaspäeval agentuurile Reuters, et ligi 70 protsenti linnast on Vene vägede kontrolli all. Pärast viimase silla purunemist pole enam võimalik tsiviilelanike evakueerimine ja linna humanitaarabi saatmine.

President Volodõmõr Zelenski on varem öelnud, et Donbassi saatus otsustatakse ära Severodonetskis.

Rootsi riigikaitse kõrgkooli sõjateaduste dotsent Ilmari Käihkö ütles, et tema arvates pole usutav, et Donbassi saatus Severodonetskis ära otsustatakse. Severodonetsk on lihtsalt üks linn. Lahingud jätkuvad ja mõlemal poolel avaneb terve rida uusi võimalusi, aga ka ohtusid.

Kuigi Käihkö ei usu, et Severodonetsk otsustab ära Donbassi saatuse, omab see tähendust Vene eesmärkide täitumise koha pealt. Severodonetsk on viimane linn Luhanski oblastis, mida Venemaa seni veel ei kontrollinud. Neil on oluline seda linna kontrollida, kui nad peavad sõda põhjendama Donbassi hõivamise ja rahvavabariikide kaitsega.

Käihkö peab võimalikuks, et kui Venemaal õnnestub Severodonetsk täielikult oma kontrolli alla saada, suunab Venemaa oma sõjalised operatsioonid Lõssõtsanski linna ja Donetski oblasti suunas. Käihkö lisas, et peab võimalikuks ka seda, et Venemaa võib neis piirkondades minna kaitsepositsioonile ja koondada oma jõud rünnakule näiteks Harkivi või Hersoni suunal.

Käihkö sõnul võib Donbassi lahingutest järeldada, et Venemaa suudab määrata, kuhu Ukraina armee oma jõud koondab. Ta lisab, et kui Ukraina armee vasturünnakud oleksid andnud tulemusi, siis oleks ukrainlased võinud sundida Venemaad koondama oma jõud mujale.

„Tundub, et Venemaa säilitab endiselt initsiatiivi ja suudab Ukraina väed väga pika rindejoonega siduda. Ukrainlaste vasturünnakud Hersonis ei edenenud – see näitab, et neil on vähe reservi. Kui vägesid oleks olnud rohkem, oleks nad võinud sundida Venemaad vägesid mujalt, näiteks Severodonetskist lõuna poole viima,” märkis Käihkö.

Käihkö tõdeb, et Ida-Ukraina lahingutega ollakse olukorras, kus mõlemad pooled teevad „operatiivse pausi”. Tema väitel pole selline olukord Ukrainale soodne.

„Ukraina suurim hirm on see, kui rindejooned külmutatakse. Sel juhul saavad mõlemad pooled jõudu koguda, kuid Venemaa suudab seda teha kiiremini, sest riik on suurem ja soovi korral suudetakse kiiremini uut rünnakut alustada.

Lääneriikide relvatarned on mänginud olulist rolli Ukraina relvajõudude võimekuses. Käihkö aga näeb, et kui Lääs oleks suutnud abi kiiremini kohale toimetada, oleks praegune olukord sõjas olnud teistsugune.

Samas ei usu ta, et Lääs jääb abi andmisega hiljaks, kuigi Ukraina loodab saada palju rohkem abi kui Lääs on valmis andma.

„Tagantjärele tarkusena, kui Ukraina oleks saanud kogu abi enne sõda või sõja esimestel nädalatel, oleks rinde olukord praegu teistsugune. Lääneriigid aga saavad veel olukorda mõjutada ja ukrainlased loodavad, et see mõju oleks veel suurem,” lisas Käihkö.

Kommentaarid
(Külastatud 789 korda, 1 külastust täna)