Sõjad algavad tavaliselt varastel hommikutundidel – Soome asjatundja selgitab, miks

Kõige olulisemad suurrünnakud on alanud varastel hommikutundidel ja sel on mitmeid põhjuseid. Inimene on tavaliselt kõige nõrgem hommikul kella 3-5 ajal. See aeg on ka kiskjatele peamine aeg saagi jahtimiseks. Seda aega kutsutakse hundi ajaks, aga seda võib kutsuda ka sõja ajaks.

Soome sõja-asjatundja, kolonelleitnant Jarmo Nieminen märgib, et kõik olulisemad rünnakud on ajaloos alanud vastu hommikut. Näiteks Normandia dessant teises ilmasõjas 6. juunil 1944. Või Venemaa ulatuslik rünnak Ukraina vastu 24. veebruaril 2022, vahendab Iltalehti.

Turu ülikooli psühholoogiateaduskonna dotsent Katja Valli leiab, et inimene võitles juba kivikirvestega varastel hommikutundidel. Öisel rünnakul on aga muidki põhjuseid kui üllatus.

Nieminen märgib, et rünnak algab tavaliselt ööpäeva kõige külmemal ajal vahetult enne päikesetõusu. Pimeduse ajal saab vaenlasele märkamatult lähedale hiilida. Kui aga läheb valgemaks, näeb ründaja oma ohvrit. Sõjaliste operatsioonide puhul on olulised ka päikse suund ja vastuvalgus.

Pimeduse varjus toimub salajas formeerumine. Kui on juba midagi näha, siis rünnatakse. Valgusel on sõjanduses jätkuvalt oluline roll, kuigi on tulnud öövaatlusseadmed ja muu.

Venemaa panustab sõjas üllatusele ja kiirele võidule. Kiiev pidi esialgsete plaanide kohaselt langema kolme päevaga. Sõja kestel on aga hommikused rünnakud ajale jalgu jäänud. Praegu käib sõjategevus praktiliselt ööpäevaringselt, märgib Nieminen. Venelased ründavad päeval ja ukrainlased öösel.

Venemaal on sõjas ülekaal, seda nii võitlejate, suurtükkide kui õhusõidukite arvu poolest. Venelased liiguvad edasi kaudtule toel massiga. Kuivõrd Venemaal on ülekaal, siis kopterid, hävitajad ja luurelennukid näevad valges paremini.

Ukrainlased teevad aga väiksemate üksustega vasturünnakuid vaenlase tagalasse. Eesmärk on tekitada kiirete rünnakutega võimalikult palju kahju ja lahkuda kohe pärast seda. Ukrainlastel arvatakse olevat paremad öövaatlusseadmed kui venelastel.

Ukrainlastel on mehhaniseeritud üksustega kaasas kohapealsed juhendajad. Kodupiirkonna kaitsjatel on öösel liikumisel eelis, kuna venelased ei tunne võõraid kohti. Võib nii öelda, et kohalikud jahimehed juhendavad eriüksuste gruppe.

Evolutsioon on arendanud inimesest liigi, kes magab öösel ja on aktiivne päevasel ajal. Kolme või nelja esimese tunni ajal magatakse enamus sügavast unest. See aeg on aju puhkuse ja taastumise jaoks kõige tähtsam aeg. Sel ajal on inimest kõige raskem äratada. Kui inimest tahetakse üllatada, siis tuleks rünnata just sellisel ajal, mil inimene on veel sügavas unes, märgib Katja Valli.

Niimoodi tegutsevad ukrainlased öiste rünnakute ajal. Sügavast unest ärgates on inimene algul uimane une surve tõttu. Vastu hommikut asendub sügav uni kergema unega. Hommikul on kergest unest ärgata lihtsam.

Valli sõnul võtab aega, enne kui inimese aju on pärast magamist taas töövõimeline, ärgaku ta millisest unefaasist tahes. Äkkrünnaku puhul on igal sekundil tähendus. Kui rünnatakse ajal, mil kaitsjad magavad, siis suudavad nad võtta oma relvad ja minna ette nähtud kohta, aga võitlusvõime on ikka madal.

Venemaa tegutseb samuti öösiti. Paljud raketirünnakud on toimunud öösel või vastu hommikut. Niemineni sõnul on eesmärk kurnata vastast ööpäevaringse ebaregulaarse kaudtulega. See sunnib vastase üksusi olema pidevalt valvel ja valmis. Venemaal on piisavalt laskemoona ja vastane ei suuda sellele reageerida. Venemaa jalaväe tegevus ja sellega seotud suurtükituli on aga keskendunud päevasele ajale.

Niemineni sõnul on vaimselt ja psüühiliselt väga raske olla nädalaid võimsa suurtükitule all. Sellisel juhul pole rindel puhkepause. Õhulöök või suurtükirünnak võib toimuda misiganes ajal.

Valli märgib, et unepuudus kurnab inimest palju enam. Mõju avaldab isegi väike unepuudus. Langeb võitlusmoraal nii sõjaväelaste kui tsiviilelanike hulgas.

Unepuuduses hakkab inimene asju unustama, tähelepanuvõime pole enam endine, reageerimisaeg pikeneb, tegevus aeglustub ja tehakse rohkem vigu. Unepuudust kasutatakse ka piinamisel ja psühholoogilise mõjutamise programmides.

Valli lisab, et ööpäevase rütmi muutmine pole lihtne. Isegi siis, kui inimesel on võimalik päeval magada, pole uni samasugune kui öise pikema magamise ajal. Vaenlase une häirimine korduvalt öösiti on seega üks võimalus nõrgestada vastupanuvõimet.

 

Kommentaarid
(Külastatud 3,273 korda, 5 külastust täna)