NATO tippkohtumisel Madriidis lepiti kokku püsiva USA sõjaväebaasi rajamine Poola, aga abi juurde küsinud Balti riigid ei saanud eriti midagi.
Balti riigid küsisid kokku ligi 50 000 NATO sõjaväelase toomist piirkonda, aga senise 7700 NATO sõduri pealt otsustati tõsta sõdurite arvu 9900 peale, vahendab Daily Mail.
Balti riigid, mis on NATO Achilleuse kand ehk nõrgim lüli on nõudnud lisakaitset, et vastu seista võimalikule vastase rünnakule.
Eesti välisministeeriumi NATO suhete juht Kyllike Sillaste-Elling ütles väljaandele The Independent: „Me vajame uut, jõulisemat esindatust, mis tugevdaks oluliselt idatiiva heidutus- ja kaitsevõimet. Putinit ei heiduta miski. Peaksime vaatama, mida Putin on öelnud oma strateegilistes eesmärkides, sealhulgas endise Nõukogude Liidu kohta. Otsese naabrina ei saa me nendest väidetest lihtsalt mööda vaadata. Oleme väikesed, asume Venemaa kõrval kaugel kirdes. Meil pole kuhugi taganeda, meil pole kuhugi minna. Seetõttu peab meil olema võimalikult suur kohalolek.”
Kui Venemaa selle aasta veebruaris Ukrainasse tungis, oli NATO-l Eestis, Leedus ja Lätis umbes 3700 sõdurit nn püünistraadi (traat, mis käivitab laengu, inglise keeles tripwire) vägede koosseisus.
Ehkki sellest ei piisa, et Venemaad lahingus alistada, on selle eesmärk peatada mis tahes sissetung piisavalt kauaks, et võitlusesse saaks siseneda palju suuremad jõud – näiteks 300 000 kõrge valmisolekuga sõdurit.
Kuid Balti riikide juhid kardavad, et abijõud saabuvad pärast seda, kui Venemaa on nende riigid alla neelanud, pannes alliansi raske valiku ette proovida neid vabastada või leppida uue välja kujunenud olukorraga.
Leedu ekspert ja Briti Geostrateegia nõukogu (inglise keeles Council on Geostrategy) kaasasutaja Viktorija Starych-Samuoliene ütles väljaandele The Times: „Ei saa välistada võimalust, et Venemaa ründab. Nn Suwalki lõhe (Suwalki Gap – toim) on tõesti kõige lihtsam sihtmärk. See on NATO pehme kõhualune. Suurim viga, mida poliitika kujundaja saab teha, on lihtsalt välistada võimalus, et midagi sellist juhtub.”
Leedus on viimastel päevadel hakatud levitama jutte, et NATO ei kavatse Venemaa sissetungi korral järgida 5. artikli põhimõtteid ja riigile appi minna. Madriidis kogunenud NATO riikide juhid kinnitasid samas, et kaitse tugevdamine Venemaa vastu on alliansi peamine ülesanne.
