Mis juhtus? Soome oli kunagi maailmas hariduses juhtiv riik, aga nüüd on täiesti alla käinud

Soome on olnud maailmas tuntud kui hariduse alal juhtiv riik. Soome teadmisi ja koolisüsteemi on maailmas kiidetud. Samal ajal on õpitulemused Soomes aasta-aastalt järsult kukkunud.

Soome keemiatööstuse ettevõtteid ühendav Kemianteollisuus ry korraldas eile kolmapäeval, 15. juunil infoürituse, milles tunti muret Soome õpitulemuste languse ja teadmiste järsu languse pärast loodusteaduste ning matemaatika osas, vahendab Iltalehti.

Infoüritusel toodi välja, et Soome õpilaste teadmiste tase on languses juba alates 2006. aastast. Seal, kus Soome on olnud teadmiste poolest esirinnas, ollakse nüüd maha jäänud. Muret teeb see, et trend on langev.

Veel aastal 2003 oli Soome lugemise ja loodusteaduste osas maailmas esimene ning matemaatikas teine. Aastal 2018 oli Soome Pisa-testide põhjal lugemise ja loodusteaduste osas vastavalt 7. ja 6. kohal ning matemaatikas alles 16. kohal.

Soome kukkumine on olnud suurim maailmas. Ainult Küpros on kukkunud lugemise osas Soomest kiiremini.

Samal ajal, kui Soome kukub Pisa-testides, liigub naaberriik Eesti muudkui ülespoole. Eesti on läinud Soomest mööda kõigis kolmes kategoorias.

Soome kohalike asjatundjate väitel pole sellises kukkumises ühte konkreetset põhjust. Põhjused on laiemalt ühiskonnas ja selle muutustes. Võtmeküsimus on poiste teadmiste taseme järsk langus.

Pisa tulemustest selgub, et Soomes on poiste teadmised kukkunud kiiremini kui tüdrukute omad. Eesti-Soome võrdluses edestavad Eesti poisid Soome omasid kõigis kategooriates. Tüdrukute vahed on väiksemad.

Põhjuseks peetakse pere-siseseid asjaolusid ja motivatsiooni. Soomes on õpilaste motivatsioon loodusteaduste osas kukkunud juba aastaid. Eestis on see tõusuteel. Eestis on õnnestunud vähendada peresisest mõju.

Eestis osalevad õpilased aktiivselt loodusteaduste ja matemaatika-alastes ringides. Motiveeritud õpilased innustavad ka teisi.

Pisa testidest tuleb välja, et Eestis on õpilased aktiivsemad loodusteaduste ja matemaatika alal kui Soomes. Eesti noored vaatavad rohkem vastavaid sarju ja otsivad infot. Reaalained on Eestis populaarsemad kui Soomes.

Soome õpilaste taseme langus teeb muret keemiatööstusele ja seda just pikemas perspektiivis. Keemiatööstus taotleb süsinikuneutraalsust 2045. aastaks. Selle saavutamiseks on vaja arendada tehnoloogiaid ja selleks on omakorda vaja tipptasemel töötajaid. Samas on aga ettevõtetes töötajate teadmiste tase langenud. Kui teadmiste tase langeb, siis peegeldub see ettevõtete kasvu ja konkurentsivõime väljavaadetes. Teadmiste puudus võib ohustada süsinikuneutraalsuse eesmärke.

Soome keemiatööstuse ettevõtted soovitavad võtta eeskuju Eestist, kuidas seal on poiste huvi õppimise vastu üleval hoitud. Soomes tuleks samas teadvustada, et Soome pole enam hariduse valdkonnas juhtiv riik ning tuleb hakata teistelt õppust võtma.

Kommentaarid
(Külastatud 289 korda, 1 külastust täna)