KUUM: USA on alustanud Venemaa vastu kübersõda, Venemaa lubab vastata päris sõjaga

Venemaa on ähvardanud USA-d päris sõjaga, kuna USA on alustanud kübersõda Venemaa vastu. USA küberväejuhatuse ülem Paul Nakasone tunnistas enne seda intervjuus telekanalile Sky News, et USA on kasutanud Venemaa vastu „kogu” küberarsenali, mis hõlmab nii „kaitset” kui „rünnakut”.

Samuti on USA korraldanud Nakasone väitel Ukraina toetuseks „infooperatsioone”. Vahetult pärast USA väejuhi ülestunnistusi ütles Vene presidendi infoturbe eriesindaja Andrei Krutskihh väljaandele Kommersant, et USA on alustanud kübersõda Venemaa ja tema liitlaste vastu.

Krutskihh ütles, et praegu pole veel teada, kuidas ja kus Venemaa reageerib USA tegevusele, aga „kõik sammud saavad olema vastavuses seadusandluse ja rahvusvahelise õigusega”.

Kuigi kübersõjategevust on raske hinnata ütles Krutskihh, et USA sõjaline toetus Ukrainale on vastuolus rahvusvahelise õigusega.

Krutskihhi sõnul on USA rünnanud Vene riigiasutusi, kriitilise tähtsusega ja sotsiaalseid taristu objekte ning Venemaal elavate Vene kodanike ja välismaalaste andmeid sisaldavaid andmepankasid. Krutskihhi väitel vastutavad sabotaaži eest USA ja Ukraina ametivõimud.

Krutskihhi sõnul keeldub USA kübervaldkonnas rahvusvaheliste õiguslike aluste väljatöötamisest. „Näib, et nad ei mõista täielikult sellise agressiivsuse ja gangsterismi julgustamise ohtu infoturbe valdkonnas,” märkis Krutskihh.

Krutskihh loetles tõendeid sellise Venemaa-vastase tegevuse kohta, mis hõlmab enamasti teenusekatkestuse ehk DDoS-i rünnakuid, kasutades servereid, mis asuvad USA-s ja Saksamaal.

Krutskihh lisas, et eelmise, maikuu seisuga ründasid Vene kriitilist taristut „üle 65 000 tugitoolihäkkeri USA-st, Türgist, Gruusiast ja EL-i riikidest”, sealhulgas rikuti ära Rutube’i videomajutuse teenus. „Kokku on 22 häkkerirühmitust seotud ebaseaduslike operatsioonidega Venemaa vastu,” väitis Krutskikh.

Samuti süüdistas Krutskihh USA-d reeglite lõdvendamises Venemaa-vastaste ründeoperatsioonide läbiviimisel, nimetades seda „ärevaks, et Washington alandab teadlikult IT kasutamise künnist”.

Kui seda tegevust ei lõpetata, hoiatas Krutskihh võimalike tagajärgede eest reaalses maailmas, sealhulgas otsese kokkupõrke eest kahe maailma suurima tuumariigi vahel.

„Inforuumi militariseerimine Lääne poolt ja katsed muuta see riikidevahelise vastasseisu areeniks on oluliselt suurendanud ettearvamatute tagajärgedega otsese sõjalise kokkupõrke ohtu,” ütles Krutskihh. „Tahan veel kord korrata neile, kes sellest kohe aru ei saa: „virtuaalrelvade” kontrollimatu levitamine ja nende kasutamise julgustamine ei too head.”

Bideni valitsus on tunnistanud kübertoetuse pakkumist Ukrainale ja Euroopa liitlastele, kes jagavad muret Venemaa kübertegevuse pärast, kuigi selle toetuse ulatus on endiselt ebaselge.

USA küberväejuhatus teatas eelmisel kuul oma debüütoperatsioonist „hunt forward” koos Leeduga, NATO liikmega, mis piirneb Venemaaga. Sellised operatsioonid on osa laiemast “defend forward” strateegiast, mille kaudu USA kasutab ennetavaid meetmeid, et koguda luureandmeid küberruumis toimuvate operatsioonide kohta.

Väljaandele Newsweek saadetud kommentaarides ütles välisministeeriumi pressiesindaja, et „USA-l on pikaajaline kogemus pahatahtliku kübertegevuse ja desinformatsiooni piiramiseks, et kaitsta Ühendriike ning liitlasi ja partnereid kogu maailmas mitmesuguste ohtude eest.”

„USA teeb koostööd riikidega üle maailma, et toetada küberruumi stabiilsust ja vähendada konflikti ohtu,” ütles pressiesindaja. „USA juhtimisel on ÜRO liikmesriigid korduvalt kokku tulnud, et toetada vastutustundliku käitumise raamistikku küberruumis, mis kinnitab rahvusvahelise õiguse kohaldatavust küberruumis, sätestab 11 vabatahtlikku normi riikide vastutustundliku käitumise kohta rahuajal ja kutsub üles kindlustunde meetmete väljatöötamiseks, mis aitavad vähendada küberintsidentidest tulenevate konfliktide ohtu.”

Ka Moskva on pikka aega otsinud võimalust kübertegevuse reeglite ühtlustamiseks, sarnaselt rahvusvaheliselt kinnitatud mereliikluse ja tuumarelvade protokollidega. See teema esitati ÜROs esmakordselt Venemaa poolt resolutsiooni eelnõu kujul 1998. aastal ja kuigi mõned mittesiduvad põhimõtted on heaks kiidetud, pole ükski leping kunagi teoks saanud.

Venemaa president Vladimir Putin seadis küberjulgeoleku küsimuse prioriteediks 2020. aasta septembris, kui ta esitas neljapunktilise ettepaneku USA ja Venemaa vahelise küberjulgeoleku-alase suhtluse reguleerimiseks.

Biden ja Putin kasutasid aasta tagasi Genfi tippkohtumise ajal võimalust seda küsimust isiklikult arutada. Ühtki vastastikku kokkulepitud raamistikku aga ei tekkinud ja Venemaa sõja puhkemine Ukrainas on probleemi kalevi alla matnud.

Krutskihhi muret üle korrates ütles Venemaa suursaadik USA-s Anatoli Antonov kolmapäeval Vene telesaatele Bolšaja Igra, et „praegu ei näe ma väljavaateid selle vajaliku ja vastastikku kasuliku dialoogi jätkamiseks USA ja Venemaa vahel”.

„Oli isegi esimesi märke, et praktilisi tulemusi on võimalik saavutada,” lisas ta. „Samas oleme tagasi Külma sõja aegades: Venemaad süüdistatakse kõiges, Venemaa ründab kõiki, Venemaad tuleb heidutada või, mis veelgi parem, hävitada.”

Isegi kui kahepoolne diplomaatia on ilmselgelt ummikus, kinnitas USA välisministeeriumi pressiesindaja, kellega Newsweek rääkis, et Bideni valitsus jätkab jõupingutusi, et ohjeldada ebaausaid tegevusi küberruumis.

„Jätkame koostööd partnerite ja liitlastega, et kutsuda üles ja kehtestada tagajärjed riikidele, kes kasutavad kübervõimekust vastutustundetult,” ütles pressiesindaja.

Kommentaarid
(Külastatud 1,259 korda, 1 külastust täna)