Ukraina kaotused on praegu kohutavad – 600-1000 võitlejat päevas ja see võib muuta sõja käiku. Üks Ukraina presidendi nõunikest, Aleksei Arestovõtš ütles, et Ukraina kaotas surnutena käesoleval nädalal 150 inimest päevas ja haavatutena 800 inimest päevas. Teine nõunik Mihailo Podoljak ütles BBC-le, et Ukraina poolel hukkub päevas 100-200 võitlejat.
See tähendab tohutuid kaotusi inimjõus ja Ukraina kaitsevõimes, seda olukorras, kus Ukraina kaotas Severodonetski linna. Ukrainlased on taandunud samas kõrval asuvasse Lõssõtšanski linna, mida on kergem kaitsta, vahendab Guardian.
See kole number – üle 20 000 kaotatud võitleja kuu ajaga – tekitab küsimusi, mis seisus on Ukraina armee sügiseks, kui sõjategevus venima jääb. Sama käib ka teise poole, Venemaa kohta, aga Venemaa valduses on juba suured alad Ukrainas.
Algul oli Ukraina armee suurus 125 000 võitlejat, lisaks olid 102 000 piirivalve ja rahvuskaardi võitlejat. Alates sõja algusest on see number kasvanud hinnanguliselt 500 000 peale.
Ukraina väed pole kokku kukkumas, aga suured kaotused on võitlejate ridu kõvasti harvendanud. Samal ajal surutakse ukrainlasi Donbassis taganema võimsa suurtükitulega, mis iseenesest võib tervist kahjustada. Moraal on olnud madal Vene võitlejate hulgas, aga nüüd tulevad teated deserteerumistest ka Ukraina poolelt.
Praegu on olukord selline, et välismaalased, kes lähevad vabatahtlikena Ukrainasse sõdima, pääsevad rindele juba vähem kui kuu aega pärast Ukraina piiri ületamist. Suur surmade ja vigastuste arv võib aga hakata välismaalastest võitlejate ridu harvendama.
Lääne ametnikud pole soovinud arutada sõja mõju ukrainlastele, selle asemel on kogu tähelepanu olnud venelastel. Käesoleval nädalal tunnistati, et Vene kaotused inimjõus võivad olla 15 000 kuni 20 000 surnutena, sellest Ukrainasse tunginud väest, mille suurus oli 150 000. Sellele vaatamata pole Vene sõjavägi kaotanud oma ründevõimekust.
Samas ei suudeta selliseid hinnanguid anda Ukraina kaotuste kohta, mis võib luua petliku mulje, et venelased on sõjas vähem võimekad. Tegelikkuses aga võib Vene poolel langenute arv olla praegu palju väiksem, kui vastab tõele, et Vene kahuriväe võimekus ületab 10-kordselt Ukraina oma.
Ukraina poolel valitseb suur laskemoona nappus. Ukraina sõjaväeluure juhataja asetäitja Vadõm Skibitski ütles, et Ukraina kasutab päevas 5000-6000 ühikut suurtükimoona ja on kasutanud ära pea kõik nõukogude ajast pärit 152 mm mürsud. Nüüd tugineb Ukraina ainult NATO standardi 155 mm mürskudele, aga pole teada, kui suured need varud on.
Väejuhid on rääkinud, et Ukrainal on puudus elementaarsetest tarvikutest nagu krüpteeritud raadioside saatjad (mobiilside levipiirkonnas saab kasutada turvalist äppi Signal) ja vaatlusseadmed.
Ukrainas pole puudust vaprusest ja sihikindlusest. Lääne abi kulub ära, seda näitab Ühendkuningriigi otsus saata Ukrainasse vähemalt kolm mitmikraketiheitjat. Samas on Vene väed leidnud võimaluse kiiresti edasi liikuda, mis tõstatab küsimuse, kas sõda on pärast kolme kuud jõudnud murdepunkti.
