Kas ohu märk? NATO ei soovi paigutada lisavägesid Balti riikidesse – põhjuseks osalt Soome

Alates Venemaa sissetungist Ukrainasse on Balti riigid taotlenud lisavägede paigutamist piirkonda, aga NATO on olnud seni väga tõrges.

Reuters intervjueeris diplomaate ja selgus, et NATO tippkohtumine 28-19. juunil Madriidis ei too kaasa olulist vägede lisamist Balti riikidesse.

NATO esindajad põhjendavad seda alliansi ees seisvate ülesannete rohkusega, samuti võimalusega, et NATO-ga liituvad Soome ja Rootsi, mis parandab Balti riikide julgeoleku väljavaateid.

Alates 2017. aastast on Eestis, Lätis ja Leedus olnud kohal roteeruv NATO pataljon 1000 võitlejaga, mida kutsutakse Enhanced Forward Presence (tõlkes: Suurendatud kohalolek).

Aga see on nali, et Venemaad heidutab kõigest üks pataljon, ütles Eesti kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm. Ta ütles väljaandele Defense One, et praegused NATO üksused on end ammendanud.

Reutersi andmetel soovivad Balti riigid, et NATO suurendaks praegust 5000-liikmelist kohalolekut vähemalt 10-kordselt, lisades õhu- ja merekaitse. Balti ametnikud on Ukraina näite varal veendunud, et mitte ühtegi maatükki ei tohi kaotada võimaliku sissetungi algusest peale.

„Olukord Ukrainas näitab, et meil oli õigus,” ütles Reutersile Eesti kolonel Andrus Merilo. „Eesti ei tohi territooriumi kaotada, NATO ei tohi territooriumi kaotada.”

Selline vägede ja relvastuse hulga suurenemine nõuab aga vajaliku taristu ehitamist. Saksamaa loobus brigaadi toomisest Leetu, kirjutas Financial Times. Põhjuseks on asjaolu, et selleks on vaja välja ehitada taristu, mis võtab aastaid aega. Praegu toob Saksamaa Leetu juurde vaid relvastust, aga sõjaväelased käivad Leedus õppustel. Seda kinnitas ka NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

Mitmed teised NATO diplomaadid kinnitasid, et „paljud riigid, nende seas USA ja Suurbritannia on vastu püsivate sõjaväebaaside rajamisele Balti riikidesse”.

„Nad ütlesid, et see läheb maksma miljardeid ja seda on raske ülal pidada: liikmesriikidel ei pruugi olla piisavalt vägesid ja relvi ning püsiv kohalolek oleks Moskva jaoks väga provokatiivne,” vahendab Reuters.

Praegu keskendub NATO kohalolek Balti riikides luurele, nagu see oli enne sissetungi Ukrainasse.

Leedu ametnikud rõhutavad jätkuvalt vajadust püsivama esindatuse järele, ja ka Leedu kaitseväe juhataja Valdemaras Rupšys ütles, et isegi pärast Ukraina sõda on Venemaal alles tohutu sõjaline võimekus.

„Mõne aja pärast […] üritavad nad meid sõjaliste vahenditega ähvardada,” ütles ta Reutersile. „Te veel näete seda.”

Kommentaarid
(Külastatud 1,737 korda, 1 külastust täna)