Tänavune, 2022. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus Itaalias Torinos ei möödunud ilma kahtluseta hääletuspettuses. Nimelt olid Aserbaidžaan, Gruusia, Montenegro, Poola, Rumeenia ja San Marino omavahel väidetavalt kokku leppinud teineteisele häälte andmises.
Euroopa ringhäälingute liit EBU avaldas pühapäeva õhtul enne hääletustulemuste avaldamist teate, et kuue riigi žürii häältega olid probleemid. Seetõttu asendati nende kuue riigi žürii hääled „täpsustatud” tulemustega.
Nagu edastas portaal Eurovisionworld, siis oli pärast neljapäevast teist poolfinaali avastatud kuue riigi antud häältes „keelatud hääletusmudeleid”. Häältega manipuleerimise avastas Eurovisiooni hääletusprotsessi koordineeriv ettevõte.
Nõnda arvestas EBU ringi kuue riigi žürii antud hääled nii teises poolfinaalis kui ka finaalis. Hääled arvestati nii nagu sarnaste riikide žüriid olid hääletanud.
EBU andis teada, et suhtub väga karmilt kõikidesse sellistesse katsetesse manipuleerida lauluvõistluse hääletaga. EBU-l on õigus tühistada sellised hääled olenemata sellest, kas need mõjutavad hääletuse lõpptulemust või -hääletust.
Kuus kahtlusalust riiki on Aserbaidžaan, Gruusia, Montenegro, Poola, Rumeenia ja San Marino.
Probleemidest said aimu ka televaatajad, kui kolme riigi (Aserbaidžaani, Gruusia ja Rumeenia) hääli ei lugenud ette mitte riikide esindajad, vaid EBU esindaja Martin Österdahl.
Pühapäeval paljastas Belgia flaamikeelne rahvusringhääling VRT, et Österdahli häältelugemise põhjus polnud tehniline rike, nagu väideti. VRT andmetel keeldusid need kolm riiki oma häälte ette lugemisest, kuna EBU oli muutnud nende riikide hääletustulemust seoses avastatud manipulatsiooniga. VRT andmetel olid kuue riigi žürii liikmed omavahel kokku leppinud teineteisele häälte andmises.
See pole esimene kord, kui EBU on pidanud sekkuma žürii hääletusse. Aastal 2013 kirjutas Leedu meedia, et Aserbaidžaani esindajad olid pakkunud Leedu õpilastele raha Aserbaidžaani poolt hääle andmise eest.
Järgmisel aastal avastas EBU, et ühe riigi ringhäälinguettevõte oli üritanud petta, aga seda ei suudetud ära tõestada ning karistust ei järgnenud. EBU aga karmistas tingimusi ja andis teada, et pettuse eest võidakse kehtestada kolme aasta pikkune osalemiskeeld.
Eurovisiooni tegevust jälgiv portaal Wiwibloggs andis teada, et 2014. aastal lükkas EBU kõrvale Gruusia žürii hääled, kuna avastati, et žürii liikmed hääletasid liiga ühtemoodi. 2015. aastal oli sama lugu Montenegro ja Põhja-Makedooniaga.
Ühe Vene žürii liikme hääled tühistati 2016. aastal, kui ta oli Periscope’i rakenduse kaudu edastanud video peaproovil hääletamisest ning andud teada vaatajatele oma hääled. Tavaliselt hääletavad žürii liikmed sarnaselt peaproovil antud häältega.