Nüüd selge: suur ahvirõugete puhang sai alguse saunast

Hispaania suur ahvirõugete puhang sai alguse saunast. Hispaanias on tuvastatud juba 30 haigestumise juhtu – seda on rohkem kui kusagil mujal maailmas.

Enamus juhtumeid Hispaanias on tuvastatud pealinnas Madriidis homo- ja biseksuaalsetel meestel. Terviseametnikud on jälitanud nakatumisi ning jõudnud järeldusele, et need said alguse ühest saunast, vahendab Daily Mail.

Hispaanias kutsutakse saunadeks kohti, kus käivad omavahel läbi homoseksuaalsed mehed. Nüüd on ka teistes riikides ette võetud just saunad, kuna kahtlustatakse, et seal võib ahvirõugete haigus levida.

Maailma terviseorganisatsioon WHO kogunes reedel, 20. mail kriisi-istungile, et arutada ahvirõugete kiiret levikut maailmas. Holland on juba 12. riik, kus see haigus on tuvastatud.

WHO kardab, et Euroopas võib ahvirõugete levik suveperioodil hoogustuda. Prognoositakse, et nakatumine jätkub veel mõnda aega.

Suvel levib nakkus kergemini, kuna siis toimuvad kõikvõimalikud peod ja festivalid, ütles WHO Euroopa juht Hans Kluge. Praegu kahtlustatakse, et nakkus levib põhiliselt seksuaalsel teel.

Suurbritannias juba kogutakse rõugevaktsiine, et hakata inimesi vaktsineerima. Praegu vaktsineeritakse meedikuid. Rõugevaktsiini võidakse hakata pakkuma geimeestele.

Lisaks Hispaaniale on palju ahvirõugete juhtumeid tuvastatud Portugalis – kokku 23. Praegu on need juhtumid kõik olnud leebed. Ükski patsient pole veel haiglasse sattunud.

Kluge samas hoiatas, et haigus võib kulgeda raskelt väikestel lastel, rasedatel ja immuunpuudulikkusega inimestel.

Ahvirõugete kahtlusega inimesed isoleeritakse teistest. Ahvirõugeid aitavad eemal hoida samad meetmed mis koroona puhul – kätehügieen ja kaitsevahendid.

Viimastel päevadel on ahvirõugete juhtumid tuvastatud Saksamaal ja Prantsusmaal. Nende juhtumite puhul on haiguse tunnuseks olnud nahalööve.

Tavaliselt levib ahvirõugete viirus Aafrika lääneosas. Viirus pole varem mujal maailmas levinud.

Ahvirõugete haigus avastati esmakordselt laboriahvidel 1950ndate aastate lõpus. See kulgeb enamasti kergel kujul, kuid võib mõnel juhul põhjustada raskeid haigestumisi. Suremus on kuni 10 protsenti nakatunutest. Praegust haiguspuhangut põhjustava leebema tüve puhul on suremus 1 protsent ehk üks sajast – sarnaselt Covidi algse perioodiga.

Kommentaarid
(Külastatud 2,217 korda, 6 külastust täna)