Kas ahvirõuged on uus koroona? Vastab Soome asjatundja

Uus kiiresti leviv nakkushaigus on pannud paljud inimesed muretsema. Tegemist pole aga „uue koroonaga”, kinnitas Soome terviseameti nakkushaiguste arst Leif Lakoma.

Lakoma ütles, et maailmas ringleb väga palju eri haigusi ja enne koroonat poleks ahvirõugete puhangust ehk väljagi tehtud, vahendab Iltalehti.

Samas on Lakoma sõnul arusaadav, et seoses koroonaga kardetakse ka ahvirõugete puhul uue pandeemia puhkemist. Värsked nakatumised on hirmu tekitavad ka seetõttu, et tavaliste rõugetega lähedane olev haigus on leidnud viisi, kuidas inimesi nakatada.

Varem on ahvirõuged levinud põhiliselt nii, et nakkus on saadud metsloomalt, aga nüüd levib nakkus inimeste vahel. Enamust uutest nakatumistest seostatakse meeste omavahelise seksiga. Praegu ei usuta, et ahvirõuged võicad põhjustada suurema pandeemia.

1 Kuidas ahvirõuged nakkab?

Varem on inimesed ahvirõugetega nakatunud peamiselt siis, kui on Aafrikas metsloomaga kokku puutunud.

Nakkus on saadud peamiselt närilistelt. Nakatumine võis toimuda looma püüdmisel või kui sellest on valmistatud toitu (bushmeat). Läbi küpsenud valmistoidust pole haigus teadaolevalt edasi kandunud.

Uute ahvirõugete juhtude puhul on viirus inimeselt inimesele edasi kandunud peamiselt sugulisel teel.

Viirus võib kanduda inimeselt inimesele näiteks siis, kui haige inimese nahalöövetega on olnud tihe kokkupuude või ka siis, kui on olnud väga tihe näokontakt pisarate kaudu.

2 Miks on haiguse nimi ahvirõuged?

Ahvirõugete viirus tuvastati algselt ahvil, kuigi haigust levitavad peamiselt närilised.

Ahvirõugete viirus avastati esmakordselt ahvil 1958. aastal Taani laboris. Haigus avastati inimestel esmakordselt 1970. aastal.

3 Kui kergesti ahvirõuged inimeselt inimesele nakkab?

Ahvirõugete viirus levib inimeselt inimesele väga halvasti. Haiguse peiteaeg varieerub umbes nädalast kolme nädalani.

4 Kas ahvirõuged võivad levida Soome?

See on võimalik, kuid laiemalt ei ole nakkushaiguste arsti Lakoma sõnul elanikkonna haigestumise ohtu.

5 Millised on ahvirõugete haigusnähud?

Sageli saab haigus alguse kehvast enesetundest. Võib esineda palavik, üldine nõrkustunne ja lihasvalu.

Järgmisena tuleb nahalööve.

Nahale tekivad villid, tavaliselt esmalt näo piirkonnas. Hiljem võivad tekkida villid mujale, eriti jäsemete piirkonnas ja suguelundite piirkonnas.

6 Kuidas ahvirõugeid ravitakse?

Ahvirõugete puhul puudub ravi. Ravitakse haiguse sümptomeid. Tavaliselt paraneb haigus mõne nädalaga iseenesest.

7 Milline on ahvirõugete seoses päris rõugetega?

Ahvirõugete viirus kuulub rõugeviirusega samasse perekonda.

Rõugete läbipõdemine või varasem rõugete vastu vaktsineerimine võib kaitsta ahvirõugete eest.

8 Millal tuleks kahtlustada ahvirõugetesse nakatumist?

Enamikul juhtudel on nakatumised seotud meestevahelise seksiga. Määrav on juhuslike seksuaalsete kontaktide arv.

Varem on Euroopas haigestunud peaaegu alati käinud Aafrika mandril turismireisil. Ahvirõugete viirust leidub peamiselt Lääne- ja Kesk-Aafrikas.

Uute juhtumite puhul pole olnud otsest seost turismiga.

Ahvirõugete sümptomid on enamasti nähtavad, kiiresti tekkivad villid nahal.

9 Kelle jaoks võib ahvirõuged olla ohtlik?

Enamasti poe ahvirõuged inimesele eluohtlikud, kuid on ka erandeid.

Need võivad olla kehva tervisega inimesed ja väga eakad inimesed. Samuti võib haigus olla raskem, kui inimesel on immuunpuudulikkus.

Ahvirõuged võivad olla ka rasedatele või lastele ohtlikumad kui teistele.

Uute ahvijuhtumite puhul pole neid riskigruppe peaaegu üldse esinenud.

10 Millise seksiga ahvirõuged nakatub?

Nakkushaigustearsti Lakoma sõnul on ahvirõugete viiruse edasikandumises määravaim tegur juhuslike seksuaalkontaktide arv.

Praegu näib, et nakkus on saadud peamiselt teiste meestega seksivatelt meestelt.

Nakkushaiguste arsti Lakoma sõnul levivad meestevahelise seksi kaudu millegipärast rohkem ka paljud teised suguhaigused. Siiani pole teada, kui hästi kondoomi kasutamine seksi ajal hoiab ära ahvirõugete leviku.

Soome terviseamet jälgib olukorda

Maailma terviseorganisatsioonile WHO on Aafrikas teatatud kõige enam ahvirõugete juhtudest Kongo Demokraatlikus Vabariigis.

Kaheksa aastat tagasi avaldatud uuringu kohaselt oli ka HIV-iga seotud AIDSi epideemia pärit Kongost. Uuringust teatas teadusajakiri Science.

Teised riigid, mida WHO mainib piiratud ahvirõugete epideemiatena (15. detsembrist 2021 kuni 1. maini 2022) on Benin, Kamerun, Gabon, Kesk-Aafrika Vabariik, Ghana, Côte d’Ivoire, Libeeria, Nigeeria, Sierra Leone ja Lõuna-Sudaan.

Soome terviseamet jälgib olukorda ja nõuab kohalikelt nakkushaiguste eest vastutavatelt ametiasutustelt teatamist võimalikest kinnitatud ahvirõugete juhtudest.

Kommentaarid
(Külastatud 1,001 korda, 1 külastust täna)