Analüüs: Soome ja Rootsi tahtsid NATO-sse astuda, aga Türgi rikkus kõik ära

See pidi olema kiire protsess. Mitmeid nädalaid andsid Soome ja Rootsi teada, et on valmis loobuma aastakümneid kestnud neutraalsusest ning liituma NATO-ga.

Kahel Põhjamaal oli juba varem tihe koostöö kaitseühendusega, aga Venemaa rünnak Ukraina vastu oli šokk, mis sundis neid liituma, vahendab Washington Post.

Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga on ajalooline muutus, mille käigus suureneb NATO piir Venemaaga üleöö kahekordseks. Läänemerest saab sisuliselt NATO poolt kontrollitav järv. See näitab, miks on NATO laienemine on probleemne Vene presidendi Vladimir Putini jaoks.

Aga siis tuli areenile Türgi. Kolmapäeval kasutas Türgi oma õigust ja blokeeris Soome ning Rootsi liitumise, vahetult pärast seda, kui need riigid olid esitanud liitumistaotluse.

Välja toodud põhjused olid põhiliselt seotud Rootsi diplomaatiliste suhetega Kurdi ühendustega ning Kurdi Töölispartei PKK liikmetele varjupaiga andmisega Rootsis. Nii Türgi kui USA peavad PKK-d terroriorganisatsiooniks.

NATO välisministrite kohtumisel nädalavahetusel Berliinis oli Türgi välisminister Mevlut Cavusoglu tõstnud häält Rootsi välisministri Ann Linde peale ja kritiseerinud viimase „feministlikku” välispoliitikat.

Arvatavalt on Türgi vastuseisu põhjus selles, et Türgi president Recep Tayyip Erdogan soovib kasutada võimalust ja Läänelt teatud asju välja kaubelda.

NATO diplomaadid arvavad nüüd, et Türgi lõpuks nõustub, aga protsess, mis oleks muidu kestnud mõned kuud, venib veelgi pikemaks.

Eile neljapäeval, 19. mail kohtus Washingtoni roosiaias Soome ja Rootsi riigijuhtidega president Joe Biden, kes ütles, et toetab igati nende riikide liitumist.

Erdogani kriitikud on teinud juba ettepanekuid Türgi NATO-st välja heitmiseks. Türgi president on mänginud Vene Ukrainasse sissetungi algusest peale keerukat mängu. Ta on pakkunud võimalust Vene ja Ukraina poole läbirääkimisteks, aga need pole kuhugi jõudnud. Türgi pole nõustunud Lääne sanktsioonidega Venemaa vastu ja jätkab Vene nafta importi. Niisamuti on Türgi olnud avatud Vene turistidele ja lootnud, et Läänest minema aetud Vene oligarhid viivad oma varanduse Türki.

Samas on Türgil olnud ka vastuseis Venemaaga ning Türgi on müünud Ukrainale Bayraktari droone, mis on Vene vägedele palju meelehärmi valmistanud. USA on teinud Türgile järeleandmisi – eelmisel nädalal lubati osta hävitajaid F-16.

Türgi strateegia on olnud hoida suhteid Venemaaga, samas müües relvastust Ukrainale. On ebatõenäoline, et Vene juhid lähevad Türgi vastu, eriti arvestades seda, et Türgi pakub võimalusi Vene oligarhidele.

Türgi ametnikud aga kardavad, et sõda areneb edasi Vene-NATO sõjaks, kuna Ukrainale veetakse relvastust juurde ja mingeid läbirääkimisi ei toimu. Ühtlasi ollakse pahased, et Lääs ei toetanud Türgi poolt välja pakutud rahuläbirääkimisi. Türgi ametnikud on kuluaarides süüdistanud mõnesid NATO riike, et need pole huvitatud sõja lõpetamisest, et võimalikult palju Venemaad kahjustada.

Viimaste küsitluste andmetel leiab enamus türklasi, et USA ja NATO süvendavad konflikti Venemaaga. Osalt on põhjus Lääne-vastasuses, mida on soosinud president Erdogan ise.

Erdogani oponendid samas süüdistavad lääneriike selles, et toetatakse autokraatlikku Erdogani ja samal ajal räägitakse demokraatia taastamisest Ukrainas. Ka see tekitab Türgis umbusku Lääne suhtes.

Kommentaarid
(Külastatud 1,018 korda, 1 külastust täna)