Soome president sai eelmise aasta detsembris aru, et Putin peab Soomet kuuluvaks Vene mõjusfääri – ta selgitas NATO-ga liitumise tagamaid

Soome president Sauli Niinistö ütles, et sai eelmise, 2021. aasta detsembris aru, et Vene president Vladimir Putin peab Soomet kuuluvaks Vene mõjusfääri.

Niinistö tunnistas intervjuus väljaandele Ilta-Sanomat, et murdepunkt NATO-ga liitumise osas oli tema  jaoks eelmise aasta detsembri algul. See oli aeg, mil Venemaa esitas NATO-le nõude, et uusi liikmeid enam juurde võtta ei tohi. Kuni selle ajani oli räägitud, et kui liituvad Soome ja Rootsi, siis järgneb see ja see.

Praegu ollakse aga faasis, kus NATO seisab vastu Venemaa keelunõudele, rääkis Niinistö. Tema sõnul puudutab Venemaa nõue ka Soomet ja Rootsit. Niinistö sai sellest Venemaa nõudest nii aru, et Venemaa peab Soomet kuuluvaks oma mõjusfääri.

Niinistö ütles, et Soome ja Rootsi olid varem neutraalsed riigid, Läänemere stabiilsuse tagajad. Venemaa nõue aga näitas, et Venemaa ei pea enam Soomet sõjaliselt neutraalseks. Venemaa oli varem rõhutanud Soome ja Rootsis tähtsust Läänemere stabiilsuse tagajatena, aga valikuvabadusele piiravate nõuete esitamisega kukkus Venemaa enda üles ehitatud Soome ja Rootsi roll kokku.

Pärast seda Niinistö arvamus NATO-ga liitumise osas muutus. See tuli välja ka uusaastakõnest, seda juba enne Venemaa Ukraina-vastase rünnaku algust.

„Nüüd on õhkkond teine. Venemaa detsembrikuised ukaasid USA ja NATO suhtes puudutavad Euroopat. Need on vastuolus Euroopa julgeolekukorraga. Huvid ei kuulu 2020ndatesse aastatesse. Kõigi riikide täielik võrdsus on aluspõhimõte, mida kõik peavad austama,” ütles Niinistö uusaastakõnes.

Niinistö ütles intervjuus Ilta-Sanomatele, et kui Soome liitub NATO-ga, siis „julgeoleku olukord muutub, oleme kaitstud”.

Niinistö ütles, et pärast Soome ja Rootsi liitumist NATO-ga sünnib uutmoodi Põhjala – vastutusvõimeline, stabiilne ja tugev. Sellega rajatakse Põhjalas oma turvapaika, oma kaitselinnust.

Niinistö rõhutas intervjuus, et ka Soomele on antud samasugused julgeoleku garantiid enne NATO-ga liitumist kui Rootsile. See on mitme kuu pikkuseks perioodiks, mis jääb selle vahele, kui Soome esitab taotluse ja kui Soome NATO-sse ametlikult vastu võetakse.

Rootsile on teadaolevalt lubatud USA ja Suurbritannia poolt selleks ajaks anda julgeoleku garantiid. Niinistö sõnul on Soome olukord samasugune kui Rootsil.

Rootsi parlamendi kaitsekomisjoni esimees Pål Jonson ütles Helsingin Sanomatele, et NATO liikmesriigid saavad toetada Soomet ja Rootsit suuremate sõjaliste õppuste näol, mis võib tähendada näiteks Suurbritannia ja USA laevastiku suuremat kohalolekut.

Niinistö täpsustas, et selline toetus oleks langenud Soomele osaks ka siis, kui NATO-ga oleks liitunud ainult Soome, aga Rootsi mitte. Nüüd aga on nii, et Soome ja Rootsi liituvad NATO-ga samas rütmis.

Kremlimeelne ajaleht Izvestija teatas sel nädalal, et Venemaa võib lõpetada Saimaa kanali rendilepingu Soomega, kui kahe riigi suhted Soome võimaliku NATO-ga liitumise tõttu ümber hinnatakse.

Niinistö sõnul on täiesti ootuspärane, et sellised lepingulised asjad vähemalt lauale tuuakse. Nüüd tuleb meeles pidada, et NATO ei muuda geograafiat ja seetõttu on meil Venemaaga palju praktilisi küsimusi, mõned lepingulised, teatud praktikad, eriti piiri osas. Kindlasti on tulevikus piisavalt, mida arutada, ütles Niinistö.

Venemaa on rõhutanud, et Soome liitumisel NATO-ga on sõjalised tagajärjed. Mis president Niinistö neist arvab?

„See on üsna arusaadav jätk sellele, mida oleme aastaid tagasi kuulnud muu hulgas president Putinilt. Kindlasti tähendab see seda, et kui praegu on idapiiril peaaegu tuhandekilomeetrine vaakum ilma sõjalise kohalolekuta, siis me kindlasti näeme, et Venemaa võib sinna piirkonda grupeerida või koondada uusi baase, vägesid ja ka relvastust. See on üsna selgeks saanud. Mis puudutab Läänemerd, siis tuleb meeles pidada, et Kaliningrad on Venemaa mõtlemises väga kesksel kohal ning kohalolek Läänemerel võib tugevneda.”

„Mis puudutab spekulatsioone sõjalise mõjutamise kohta, siis need on hinnangutes äärmuslikud, kuid ma saan täiesti aru, et ka nendega tuleb arvestada ja vähemalt laual hoida, et meil oleks valmisolek reageerida, kui see juhtub. Praegu tundub mulle, et mingi kohene sõjategevus pole kuigi tõenäoline,” lisas president.

Küsimusele, kas see tähendab, et soomlased võivad rahulikult magama minna teadmisega, et Venemaa sõjalist sekkumist ei tule, vastas Niinistö järgmiselt:

„Siiski tuleb kõigi stsenaariumidega arvestada.”

Ja kaitsevägi on valmis?

„On valvel,” vastas Niinistö.

Niinistö andis intervjuus mõista, et vajadusel on võimalik Soome idapiir sulgeda.

Peaminister Sanna Marin kavatseb oma NATO seisukoha välja öelda enne laupäeval, 14. mail toimuvat sotsiaaldemokraatliku erakonna volikogu koosolekut.

Niinistö ütles intervjuus, et kavatseb oma NATO seisukoha välja öelda hiljemalt neljapäeval, 12. mail, mil kohtuvad parlamendi fraktsioonid.

President Niinistö veel oma intervjuus NATO seisukohta välja ei öelnud, aga ridade vahelt võib välja lugeda, et suhtumine on pooldav.

Näiteks märkis Niinistö, et kui Soome liitub NATO-ga, siis „üldine julgeoleku olukord muutub, oleme kaitstud”.

Mõned Soome poliitikud, näiteks parlamendi liige Erkki Tuomioja on pakkunud alternatiiviks NATO-le välja Soome-Rootsi sõjalist liitu. Üks variant on ka senise olukorra jätkumine, aga Niinistö on öelnud Suomen Kuvalehtile, et „senisel viisil jätkamine ei ole meie jaoks piisavalt turvaline”.

Sellest võib välja lugeda, et Niinistö arvates ei anna Euroopa Liit Soomele piisavat turvalisust. Niinistö ütles selle peale kommentaariks, et Euroopa Liidu kaitsealane tegevus on koha peal tammunud, aga käivitus eelmisel aastal. Samal ajal on olnud laual Euroopa Liidu ja NATO koostöö, aga sellest veel ei piisa.

Küsimusele, kas Soome vajab NATO-t seepärast, et Vene oht on kasvanud suuremaks, vastas Niinistö järgmiselt:

„Muidugi on meie julgeoleku olukord muutunud. Esimene muutus seisnes selles, et Venemaa püüdis piirata suveräänsust ja luua mõjusfääri. Teine oli see, et Venemaa on kasutanud sõjalist jõudu uskumatult karmil viisil. Ja kui naaber nii käitub, tuleb sellele muidugi tähelepanu pöörata.”

Niinistö sõnul tuleb arvestada sellega, et globaalne olukord muutub nüüd oluliselt. Niinistö ütles järgmist:

„Ma kardan väga, et oleme liikumas külmemasse olukorda kui Külm sõda, ehk siis tulikuuma. Kas see jätab ruumi Soome ja Rootsi tavapärasele poliitikale? Venemaa nõudmised detsembris rääkisid, et Venemaa ei näe meid nii nagu ta on öelnud, et sõjaliselt mitteliitunud, täielikult suveräänse stabiilsuse hoidjaga, vaid teatud mõttes näeb ta meid osana oma mõjufäärist või piirkonnast, kus teistel pole sõnaõigust. Kui vaatame tuleviku võimupoliitikat, siis kus me sellisel juhul oleme? Näen, et oleme sunnitud end määratlema just seetõttu, et meilt on tahetud võtta võimalus oma seisukohta ise määrata. Sellepärast peame seda ise tegema.”

Küsimusele, kas uuest Põhjalast saab linnus Venemaa vastu, vastas Niinistö:

„Siin me ehitame oma Põhjala turvapaika, oma kaitselinnuse. Me ei tohi unustada Baltikumi. Just Rootsi liitumine on oluline mitte ainult Soome, vaid ka Baltikumi jaoks, sest annab kaitsele sügavust. Kui oleme Ukrainas midagi õppinud, siis just need varustus- ja täiendusliinid, mille puhul on väga oluline, et selja taga on sõbralik või samamoodi mõtlev naaber. Seetõttu rõhutan Rootsi tähtsust.”

Niinistö viibib 17-18. mail koos abikaasaga visiidil Rootsis. Niinistö sõnul on selleks ajaks selgunud Soome ja Rootsi otsus NATO-ga liitumise osas: „Vähemalt see. Ja tegelikult, kui see on selge, siis on juba palju selge. Lõpus on põhimõtteliselt rohkem otsustamise tehnoloogiat. Kui on teada, milline on arvamus.”

Soomes on seoses NATO-ga tekkinud arutelu, kes esindab riiki tippkohtumistel, kas peaminister või president. President Niinistö arvates on see president.

Niinistö ütles: „Olen käinud NATO tippkohtumistel mitme valitsuse ajal, küll partnerriigi, aga kutsutud esindajana. Sel ajal ei tulnud keegi isegi selle peale, et sellist küsimust esitada. Meil on välispoliitikas üsna selge reegel, et president juhib seda koostöös ja eelkõige on president kaitseväe juht. Need asjad aetakse nüüd sassi. Sassi ajajad peaksid muutma põhiseadust, kui nad pole rahul. Samuti olen avastanud, et need, kes on riigiasjade asjatundjad, on üsna üksmeelsed.”

Kommentaarid
(Külastatud 1,224 korda, 2 külastust täna)