Analüütik: Ukraina sõda vähendab USA relvavarusid – mis on lahendus?

eestinen

Bloombergi analüütik Hal Brands kirjutab, et USA presidendi „demokraatia arsenal” on teinud Ukrainas imesid, aga sõjategevuse hoogustumine vähendab Lääne relvavarusid.

Analüütiku väitel võib USA-l olla hiljem raske ise sõda pidada.

USA on saatnud oma liitlaste kaudu Ukrainale relvi, ilma et oleks pidanud ise otseselt sõjategevusse sekkuma. See strateegia meenutab USA abi Suurbritanniale 1940-1941. aastal. Kui aga sõda jõuab otsustavasse faasi Ukraina idaosas, on Lääne reservid otsakorral, kirjutab Brands Bloombergi veebis.

Relvade ammendumine võib omakorda põhjustada puudujäägi Ukraina jaoks ning USA on ise kaitseta järgmise tõsisema vastasseisu korral.

Seni on USA ja liitlaste saadetud relvad aidanud Ukraina armeel sõjas edu saavutada. USA väejuht kindral Mark Milley on öelnud, et Lääneriigid on Ukrainasse saatnud 60 000 tanktõrjerelva ja 25 000 õhutõrjerelva. USA kaitseministeerium valmistab ette uut relvasaadetist 800 miljoni dollari ulatuses, mille hulgas on kopterid ja soomukid.

Samas pole president Joe Biden selliseks sõjaks valmistunud. Arvamus oli, et Venemaa vallutab kiiresti enamuse Ukrainast ning USA rolliks jääb toetada madala aktiivsusega vastupanu. Selle asemel on aga Ukraina edukas tegevus toonud kaasa kõrge intensiivsusega sõjategevuse, milles kulub ohtralt laskemoona ja muud varustust.

USA kaitseministeeriumi ametnikud on juba kurtnud, et Ukraina sõjavägi kulutab päevaga ära nädala normi. Laskemoon on otsas Mariupolis ja mujal.

Selline olukord paneb Lääneriigid valiku ette: kas jätkata Ukraina varustamist või jätta relvastust alles enda tarbeks. Saksamaa näiteks on keeldunud Ukrainasse tankide saatmisest, kuna neid võib endal vaja minna. Kanadas on otsas raketiheitjad, mida Ukrainas on hädasti vaja. USA on ära andnud kolmandiku oma tankitõrjerelvadest Javelin. Rohkem ei saa eriti anda ilma, et endal tekiks puudujääk. Tekkinud puudujäägi katmine võib aega võtta kuid või isegi aastaid.

Enne kui USA sisenes teise ilmasõtta oli samuti debatt, kas USA peaks saatma relvastust Suurbritanniale või hoidma seda enda tarbeks. Bideni demokraatia arsenal on samasuguse dilemma ees Ukrainas.

Ukrainal on vaja riigi idaosas võideldes palju enam Lääne toetust, kuna seal on avatud maastik, mida on raskem kaitsta. Seal on vaja ka paremat relvastust nagu tankid ja lennukid. Ukraina vastupanu on loonud eeldused selle sõja võitmiseks, aga sellise võidu hind, seda nii relvastuses kui inimeludes saab olema jahmatav.

Ukraina sõda paneb keerulisse olukorda USA enda, seda võimaliku tulevase konflikti puhul Venemaa või Hiinaga. Kui USA kistakse sõtta Ida-Euroopas või Vaikse ookeani lääneosas, siis kuluvad relvavarud päevadega.

Esimeses ilmasõjas tekkis 1914. aastal suur relvastuse põud. USA-l võib tekkida samalaadne raketipõud, kui riik siseneb sõtta mõne suurema vastasega.

Möödunud sajandi sõdades suutis Ameerika tööstus relvastust juurde toota, aga nüüd ei pruugi see olla nii lihtne. Ameerika majanduslik võimekus ei põhine enam tööstuslikul tootmisel. USA ei suuda juurde toota piisava kiirusega Stingeri rakette, et nendega Ukrainat varustada, kuna selleks pole piisavalt tööjõudu.

USA relvavarud pole üldse suured, ja seda osalt tootmisprobleemide, osalt ka seetõttu, et USA kaitseministeeriumi 750 miljardi dollari suurusest eelarvest kulub enamus personali ja tervishoiu, mitte aga relvastuse peale.

Maailma juhtiva majanduse ja tema liitlaste vastu on raske saada, aga relvastuse juurde tootmine ei pruugi olla lihtne. Probleem on samas lahendatav. See nõuab suuremaid investeeringuid tootmisse ning relvavarude täiendamist. Tasub mõelda tööstusliku reservi peale, et oleks võimekus toota sõja-ajal relvastust. Liitlased nagu Jaapan võivad aidata laevaehituses.

Väiksed sõjad tavaliselt näitavad seda, mis tuleb suuremates sõdades. Ukraina konflikt näitab, kuidas hoida demokraatia arsenali ülesannete kõrgusel.

Kommentaarid
(Külastatud 668 korda, 1 külastust täna)