Soome arstid hoiatavad: koroonasse haigestumise oht praegu suurem kui kunagi varem

Soome arstid hoiatavad, et koroonasse haigestumise oht on praegu suurem kui kunagi varem. Näiteks Helsingi piirkonnas on viirust praegu rohkem kui kaks-kolm nädalat tagasi.

Haigestumise oht on suur, kuna piiranguid on leevendatud ja inimesed puutuvad teineteisega rohkem kokku. Kergesti nakkava Omikroni variandi tõttu on nakatumiste arv pidevalt tõusnud, vahendab Iltalehti.

Soomes on reovee uuringute põhjal olnud koroona levik viimastel nädalatel väga kõrge. Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna HUS nakkushaiguste peaarst Asko Järvinen ütles, et iga teine alla 60-aastane on praeguseks Helsingi piirkonnas koroonat ühel või teisel moel põdenud.

Üle 60-aastased on põdenud vähem, nende hulgas on aga kõige enam neid, kes on saanud kolm vaktsiinidoosi, kes on kõige ettevaatlikumad ja kes hoiavad teistega rohkem distantsi.

Järvinen ütles, et mingi aja jooksul põevad kõik selle haiguse läbi. Samal arvamusel on terviseameti peaarst Hanna Nohynek.

Uuringute järgi on vaktsiinide kaitse koroona vastu väga lühiajaline. Samas püsib kaitse raske haigestumise vastu kauem. Kui aga inimene on pärast kolmandat doosi koroonat põdenud, siis mõjub see nagu tõhustusdoos, ütles Nohynek. Selline hübriid-immuunsus on ilmselt kõige parem kaitse koroona vastu.

Nohynek ei soovita aga kellelegi teadlikult ennast koroonaga nakatada. Pole teada, kui raske haigus pärast seda tuleb. Samas ei soovita Nohynek inimestele iga hinna eest haigestumist vältida. Mõõdukas ettevaatlikkus on Nohyneki väitel parim lahendus. Ta soovitab järk-järgult taastada oma normaalne elu.

See tähendab Nohyneki väitel maski kasutamist ühistranspordis, samuti muudes olukordades, kus teistega puututakse lähedalt kokku, ja kätepesu. Haigusnähtudega pole soovitav teisi nakatama minna.

Praegu pole teada, miks mõnedes peredes haigestuvad koroonaga kõik, teistes aga vaid mõned. Mõnedes peredes ei haigestu kõik korraga, vaid ülejäänud uue laine ajal.

Asko Järvinen ütles, et põdes ise koroonat pärast kolmandat vaktsiinidoosi. Haigus oli kergekujuline, aga kestis kaua aega. Poolteist nädalat oli haiglane enesetunne. Järvise sõnul on paljud tema kolleegidest haiglas koroona läbi põdenud.

Soomes on koroonapatsientide arv haiglates viimastel nädalatel kasvanud. Haiglas on neid, kes on sinna sattunud koroonaga, aga on ka neid, kes on muudel põhjustel ja kel on haiglas tuvastatud koroona. Need inimesed tulevad haiglasse koos viirusega, mitte selle tõttu.

HUS-i haiglates on puhtalt koroonaga haiglasse sattunud inimeste arv viimasel ajal langenud. Ka intensiivis on puhtalt koroona tõttu vähem patsiente kui oli veebruaris. Samas on Soomes tervikuna intensiivravi vajavaid koroonapatsiente jätkuvalt palju.

Viimasel ajal on hakanud Soomes kasvama üle 60-aastaste haiglaravi vajavate koroonapatsientide arv. See on suurendanud haiglaravi koormust.

Pärast kolmandat vaktsiinidoosi koroonaga haiglaravile sattunud patsiendid on enamasti eakad, kel on kroonilised haigused ja nõrgenenud immuunsus. Koroonasse surnud patsientide mediaanvanus on 82 aastat ehk sellest vanemaid ja nooremaid on ühepalju.

Peaarst Nohynek ütles, et praegu kasutusel olevate koroonavaktsiinide mõju on väga lühiajaline. See kehtib ka tõhustusdooside kohta. See tähendab, et vaktsiinidega viiruse levikut piirata pole võimalik.

Koroonasse surnud patsientide hulk on aga võrreldes nakatumiste arvuga praegu palju väiksem kui koroonapandeemia alguses. Sel on kaks põhjust: üks on vaktsiinide mõju ja teine on see, et haigus on muutunud vähem ohtlikuks.

Kõige rohkem satub haiglasse praegu neid koroonapatsiente, kes pole saanud ühtegi vaktsiinidoosi. Koroonapatsiente peaks haiglatesse jätkuma kuni juunikuuni välja.

Kommentaarid
(Külastatud 1,436 korda, 1 külastust täna)