KUUM: Bideni ja Niinistö kohtumise põhjuseks on oht, et sõda laieneb väljapoole Ukrainat

Soome välispoliitika instituudi juhi Mika Aaltola sõnul tunnistati USA ja Soome presidentide kohtumisel, et Ukraina konflikt võib laieneda.

USA lubas Soomele abi, aga seda mitte ilma vastuteeneteta. Soomel oleks USA-lt võimalik saada abi relvastuse ja luureinfo näol. Soome aga peaks vastuteenena suutma oma riiki kaitsta koos Rootsiga Venemaa rünnaku eest, vahendab Yle.

Soome ja USA püüavad ehitada Põhjamaade kaitsepiirkonda, mis vähendaks Venemaa huvi laiendada sõda NATO-sse mittekuuluvatesse riikidesse.

See kindlus on USA-le oluline, kuna see lihtsustab NATO tegevust Baltimaades. Aaltola sõnul on Baltimaid raskem rünnata, kui Soome suudab end kaitsta. Siis on NATO-l lihtsam kaitsta Balti riike.

Põhjamaade kaitsepiirkonna osad oleksid lisaks Soomele ja USA-le veel Suurbritannia ja arvatavalt ka NATO riik Norra. See oleks 5 riigi koostöö.

Selline sõjalise koostöö mudel on maailmas üha enam levinud. Näiteks on USA, Suurbritannia ja Austraalia sõlminud koostööleppe Hiina vastu. USA ja Suurbritannia müüvad Auatraaliale tuumaallveelaevu, aga koostöö käib ka tehnoloogilise arendamise ja luureinfo kohta.

Samamoodi müüs Prantsusmaa laevu Kreekale tingimusel, et omavaheline koostöö on tihedam kui näeb ette NATO artikkel 5. See on Aaltola väitel mudel, mida ka Soome taotleb.

Soomel on mitmed sõjalised koostöölepingud USA ja Suurbritanniaga. Need on sõlmitud just seoses Venemaa sõjalise tegevusega. Gruusia ründamine 2008. aastal ja Krimmi vallutamine 2014. aastal muutsid Euroopa julgeoleku olukorda. 2008. aastal teadvustati vene ohtu ja 2014. aastal hakati sõlmima koostööleppeid.

Soome jaoks on leppeid sõlmides oluline, et Soome ei muudaks oma neutraalset staatust. Praegu pole aga teada, kuidas tõlgendab Venemaa sellist koostööd. Seni on Venemaa olnud Soome suhtes väga ettevaatlik. Soome on olnud ainus demokraatlik naaberriik, kellel on Venemaaga enam-vähem normaalsed suhted. Seetõttu on Venemaal palju kaotada, kui Soome otsustab NATO-ga liituda.

Aaltola märgib, et ka mitmed NATO riigid tunnevad, et on halvasti kaitstud. Seetõttu on riigid sõlminud lisaks NATO-le veel USA-ga erikokkuleppeid. Näiteks Norral on selline koostööleping USA-ga. See tagab Norrale kaitse ka ilma NATO-ta.

NATO artikkel 5 tähendab kollektiivkaitset, aga see eeldab kõigi liikmesriikide nõusolekut. Seda võib võrrelda Euroopa Liiduga, kus on palju liikmeid ja eri riikide seisukohad võivad olla erinevad. NATO artiklit 5 on seni rakendatud vaid korra: 11. septembri rünnakute puhul 2001. aastal. Siis käivitati Afganistanis operatsioon USA toetuseks. See näitab, et USA mõju on NATO-s väga suur. Teisalt näitab artikkel 5 vähene kasutamine, et heidutus on olnud hea. NATO on kaitseorganisatsioon, mis on loodud riikide kaitseks ja sõja ärahoidmiseks.

Aaltola sõnul on selge, et USA eeldab, et Soome liitub tulevikus NATO-ga. Selline olukord sobib ka Soomele. Aaltola sõnul aga näitab Bideni ja Niinistö kohtumine seda, et sõda võib kanduda üle Ukrainast väljapoole. USA-s ollakse arvamusel, et olukord on hullem kui ainult Ukraina sõda.

Kommentaarid
(Külastatud 1,102 korda, 1 külastust täna)