Kui uus sõber küsib delikaatseid andmeid, on see ohu märk – Soome kaitsepolitsei õpetab luurajaid ära tundma

Soome side NATO-ga on praegu Vene luure huviobjekt. Kuivõrd Venemaa diplomaatilised suhted on pingestunud, siis suureneb salajase infohankimise roll. Soome kaitsepolitsei Supo tutvustab, kuidas Soomes luuratakse.

Soome järele luuratakse pidevalt. Seoses Vene rünnakuga on aga välisluure rõhuasetused muutunud. Välismaa luuret huvitab praegu eriti Soome suhe NATO-ga. Soome järele luuravad eriti Venemaa ja Hiina, vahendab Yle.

Luure abil püütakse hankida infot, aga samuti mõjutada Soome poliitilisi otsuseid ja avalikku arvamust. Soome välis- ja julgeolekupoliitika otsused ja suhe NATO-ga on alati olnud Vene luure ja mõjutustegevuse objektid. Ukrainaga seoses on see tegevus aktiviseerunud, tunnistab Supo vastuluure juht Pertti Haaksluoto.

Pingestunud julgeolekuolukord väljendub nii selles, millist teavet Soome kohta hangitakse kui selles, kuidas seda otsitakse. Riikliku luuretegevusega püütakse hankida infot, mida muud moodi pole võimalik saada.

Individuaalne luuretegevus on pikaajaline ja selle puhul uusi infoallikaid kiiresti ei värvata. Aga kui maailma poliitikas pinge kasvab ja diplomaatilised kanalid enam hästi ei tööta, siis kasvab salajase infohankimise roll.

Haaksluoto ütles, et Soome vastu on suunatud praegu kõik luure vormid, sealhulgas küberluure ja individuaalne infohankimine. Individuaalne infohankimine on isikutevaheline teabevahetus.

Igasugune info hankimine pole luure. Laias plaanis on luure selline infohankimine, mis toimub salaja ja luba küsimata.

Infot hangitakse seal, kus see liigub ehk luure objektid on ühiskonnas kõrgetel kohtadel. Näiteks Soome NATO liikmelisuse puhul on luure objektid nii ametnikud kui veelgi kõrgemal positsioonil olevad isikud.

Luure abil püütakse teada saada ametliku info paikapidavust: seda, mida otsustajad tegelikult arvavad ja kas see vastab sellele, mida avalikult välja öeldakse.

Värbamine on Soomes üks luuretegevuse levinuimaid vorme. Luureasutuste töötajad püüavad värvata Soomes isikuid, et nad hakkaksid luure kasuks tööle.

Värbamise objekt võib olla näiteks ametnik või ettevõtte töötaja, kes oma töös kasutab luurele huvipakkuvat infot. Luure töötaja äratab kõigepealt usaldust, seda igapäevaelu rutiinide kaudu. Esimene kontakt on tavaliselt pealtnäha loomulik, näiteks tööseminari kohvipausi ajal.

Värbamine on läbi kaalutud ja salakaval. See areneb nagu iga teine sõprussuhe. Värbaja võib nõnda tekitada usaldust mitme aasta jooksul.

Algul ei oska luure objekt midagi kahtlast aimata, vaatamata sellele, et tema vastu huvi tuntakse. Lõpuks viib protsess selleni, et luuretöötaja palub teenet, mida värvatu muidu ei teeks: rikub näiteks lojaalsust tööandja suhtes või räägib edasi salajast infot.

Selles faasis peaks äratuskellad helisema hakkama.

Tavaliselt kasutavad luurajad ära inimeste sinisilmsust, aga mõnedel juhtudel saavad luure objektid ühel hetkel asjast teada. Nii juhtub siis, kui teenete vastu antakse raha või muid hüvesid, või kirjutab alla koostööleppele. Sellistel juhtudel võib tegu olla kuriteoga.

Soomes pole kontakt luuretöötajaga iseenesest seadusevastane. Asi on teine aga siis, kui edastatakse ilma loata salajast infot. Tavaliselt sekkub kaitsepolitsei enne, kui see juhtub.

Kaitsepolitsei ülesanne on Soomes värbamised peatada enne, kui asi kaugele areneb. Eesmärk pole viia asi niikaugele, et värbamise objekt paneb toime kuriteo. Ennetamine on Soome kaitsepolitsei jaoks a ja o, ütles Supo vastuluure juht Pertti Haaksluoto.

Luuretegevuse eest aga võidakse Soomes määrata vangistus minimaalselt üheks ja maksimaalselt kümneks aastaks. Karistatav on ka luuramise katse. Supo hoiab igal aastal ära hulgaliselt värbamise juhtumeid.

Soomes tegutseb püsivalt kümneid välismaa luureasutuste töötajaid ehk luureohvitsere. Täpsemaid andmeid Supo ei avalikusta.

Lisaks sellele on soome ja välismaa isikuid, kes teevad luureasutustega koostööd. Sellisel juhul on tegemist agentidega.

Luuraja on levinud rahvapärane nimetus nii agentide kui luureohvitseride kohta. Rootsi kaitsepolitsei Säpo hinnangul on iga kolmas Rootsis tegutsev Vene diplomaat luureohvitser, kes tegutsevad diplomaatilise kaitse varjus. Soome kaitsepolitsei info kohaselt on ka Soomes tegutsevate diplomaatide hulgas väga palju luureohvitsere. Diplomaatidena tegutsemist eelistatakse, kuna see annab isikutele diplomaatilise puutumatuse. Soomes tegutsevad diplomaadid on aastate jooksul pääsenud väga lähedale kõrgel positsioonil olevatele ametnikele ja otsustajatele. See ei tähenda alati tingimata, et tegemist oleks seadusevastase tegevusega.

Välismaa luureohvitserid töötavad ka muudes organisatsioonides. Näiteks võivad olla välismaa ajakirjanikud välisriigi luureasutuste teenistuses. Ajakirjanik teeb pealtnäha täiesti tavalist ajakirjanikutööd, aga samal ajal luurab oma tööandja heaks.

Soome vastuluure juhi Pertti Haaksluoto sõnul on luuretegevus alati oht Soome julgeolekule, aga eriti on see nii praeguses julgeoleku olukorras. Halvematel juhtudel võib valedesse kätesse sattunud info kahjustada Soome julgeolekut ja suveräänsust. Sellise tegevuse tõrjumisega tegeletakse igapäevaselt ja see on nn peidetud sõjategevus. Soomes tõrjutakse julgeolekuohtusid igapäevaselt.

Kommentaarid
(Külastatud 871 korda, 1 külastust täna)