Igal kolmandal soomlasel pole varjendi kohta

Soomes pole varjendeid juurde ehitatud alates 2011. aastast. Kõik inimesed ei tea, kas neile on ette nähtud varjendi koht ja kus see asub.

Soomes pole kindlaks määratud varjendi kohti ligi kolmandikul elanikest. Varjendeid on ehitatud linnadesse ja piirkondadesse, kus elab palju inimesi, vahendab MTV.

Soomes on siseministeeriumi andmetel ligi 45 000 varjendit, kus on kohti 3,6 miljonile inimesele.

Varjendid on ehitatud põhiliselt linnadesse, kus on oht suurem. Hõredema asustusega piirkondades on varjendid vaid ligi pooltelt elanikest.

Soomes peab kõigis hoonetes, millel pinda üle 1200 ruutmeetri olema varjend. Lisaks on Soome ehitatud üldiseid varjendeid piirkondades, kus liigub palju rahvast. Uusi üldiseid varjendeid aga pole ehitatud peale 2011. aastat.

Varjendid on põhiliselt korterelamutes ja büroohoonetes. Varjendite eest vastutavad kinnistute omanikud.

Varjendid on ehitatud nii, et seal saab olla kolm ööpäeva. Inimestel peab olema kodudes toitu ja vett varutud 72 tunniks. Sellest on kasu elektri- ja logistiliste katkestuste ajal.

Ukrainas kasutatakse varjendina metroojaamasid ja ka Helsingi metroojaamad on ehitatud nii, et neid saab vajadusel kasutada varjendina. Länsimetro Espoo jaamad ei sobi varjenditeks, aga seal on juures varjendi ruumid.

Kõik inimesed ei tea Soomes oma varjendi asukohta. Selle saab teada kohalikust päästekeskusest. Majaühistu ehitusloa dokumentides on samuti kirjas varjendi asukoht. Mõnedel juhtudel võib mitme maja peale olla ühine varjend.

Mõnikord tuleb inimestele üllatusena, et neil polegi ette nähtud varjendit. Näiteks eramajade piirkondades pole inimestel varjendit.

Soomes kontrollitakse varjendeid iga 10 aasta tagant. Siis tehakse surveproov, et kindlaks teha varjendite kindlus. Üldiselt on varjendid korras ja kaitsevad rünnakute eest.

Kommentaarid
(Külastatud 1,289 korda, 1 külastust täna)