Miks Venemaa täna Ukrainat ei rünnanud? Tõde selgub alles aastakümnete pärast

Täna kolmapäeval, 16. veebruaril oodati Venemaa rünnakut Ukraina vastu. Seda aga ei toimunud. Soome Aleksanteri-instituudi analüütik Vladimir Gelman ütles, et tema arvates leidis Venemaa lõpuks, et rünnak on liiga riskantne ja selle hind liiga kõrge.

Seetõttu rünnakut täide ei viidud, vähemalt mitte veel praegu, ütles Gelman väljaandele Iltalehti.

Gelmani hinnangul on sõjaoht praeguseks möödas. Samas pole teada, mis toimub tulevikus. Praegu aga pole lähiajal näha konflikti teket.

Samas on praegu näha alles esimene faas. Me ei tea, mitu faasi on kavas.

Läänes on spekuleeritud, et sõjaoht on veelgi kasvanud ning Venemaa on peitnud väeosasid Ukraina piiri äärde. Gelman omakorda märgib, et Venemaal pole eriti võimalusi oma väeosade peitmiseks. Kõik on satelliitidelt näha.

Gelmani sõnul pole praegu tegemist teise ilmasõja ajaga, mil oli võimalik teha ettevalmistusi salaja. Praegu on veel vara öelda, kas USA strateegia aitas sõda ära hoida. Probleem on see, et otsuste tegemine Kremlis välja ei paista. Seetõttu on raske öelda, mis sai määravaks.

Gelmani sõnul võib Kreml taotleda Donetski ja Luganski iseseisvumist. Praegu toimuv on teatud määral näitemäng: et me võime teha nii, kui läbirääkimistel ei saavutata tulemusi.

Venemaa Duuma esitas teisipäeval eelnõu, et president tunnustaks Luganski ja Donetski piirkondade iseseisvust.

Praegu pole teada ka see, kas Ukraina ja Venemaa vahel on sündinud mingeid salakokkuleppeid. See, mis tegelikult toimub, selgub alles paarikümne aasta pärast.

Kommentaarid
(Külastatud 922 korda, 1 külastust täna)