Vaktsineerimata soome mees ei nakatunud, kuigi vaktsineeritud naine tõi nakkuse koju – miks kõik ei haigestu?

Koroonat hiljuti põdenud naine oli hämmingus, et tema vaktsineerimata mees ei nakatunud. Ligi 30-aastase Emilia haigusnähud algasid jaanuari keskel, mõned päevad pärast kokkupuudet nakkusega.

Naine oli vaktsineeritud ühe doosiga, tal oli peavalu ja iiveldus. Mõne päeva pärast olid valud kurgus ja kopsudes ning köha, vahendab MTV.

Test näitas, et Emilial oli koroona. Ta põdes haigust kodus, kus elas koos oma kodutööl oleva elukaaslase Mikaeliga. Ligi 30-aastane Mikael polnud saanud ühtegi vaktsiini. Oli üllatav, et ta ei saanud oma vaktsineeritud kaasalt nakkust.

Emilia rääkis, et tema elukaaslasel polnud mitte ühtegi haigusnähtu. Haigusnähtude puudumise tõttu meest ka ei testitud.

Soome terviseameti teadusjuht Merit Melin ütles, et kui peres keegi nakatub, siis tavaliselt haigestuvad ka teised. Alati aga seda ei juhtu ja teised pere liikmed ei haigestu. Isegi Omikroni puhul kõik ei haigestu.

Koroonaga nakatumist mõjutavad paljud tegurid, nagu nakatunud isiku poolt eraldatud viiruse kogus ja inimese vastupanuvõime. Melin ütles, et pereringis nakatuvad inimesed suurema tõenäosusega kui mujal, kuna nakatunuga ollakse pikemat aega koos.

Koroona on kõige nakkavam vahetult enne haigusnähtude ilmnemist, kui viirust on rohkem ülemistes hingamisteedes. Siis levitab inimene nakkust enese teadmata. Viis päeva pärast nakatumist hakkab nakatamisvõime langema.

Sõltub ka sellest, kui lähedalt pereliikmed teineteisega kokku puutuvad. Näiteks on tuvastatud, et mida suurem on elamine, seda väiksema tõenäosusega ülejäänud pereliikmed nakatuvad.

Kolmetoalises korteris elavad Emilia ja Mikael aga puutusid lähedalt kokku enne haigusnähtude ilmnemist ja ka pärast seda. Näiteks istusid nad koos autos ja ootasid testile pääsemist 80 minutit. Mingit vahet ei hoitud süües, sohval pikutades või samas voodis magades. Enne haigusnähtude ilmnemist suudeldi. Pärast naise positiivse testitulemuse saamist jätkas Mikael kodus töötamist ja treenimist, kui naine oli palavikus.

Melin ütles, et koroona Omikroni variandi puhul ei ole pereliikmete isoleerimine enam nii tõhus viis nakatumist ära hoida kui varasemate variantide puhul. Nüüd sõltub nakatumine rohkem inimeste individuaalsetest omadustest.

Inimeste vahel on erinevused loomulikus immuunsuses, samuti selles, kui kiiresti tuvastab organism viiruse olemasolu ja selle hävitab. Täiskasvanutel on lapseeas põetud haiguste tõttu immuunsus paljude hingamisteede nakkushaiguste vastu. Koroona on aga kõigile uus, mistõttu on olulised pärilikud eeldused. Teatud geenid võivad põhjustada raskema haigestumise, rääkis Melin.

Lastel on kaasasündinud immuunsus tõhusam kui täiskasvanutel, mis kaitseb last viiruste eest. Seetõttu oli pandeemia alguses lastel nakatumisi vähem kui täiskasvanutel.

Uuringutes on kindlaks tehtud, et ka täiskasvanuna läbi põetud ja koroonaviiruste põhjustatud nn külmetushaigused annavad koroona vastu teatud immuunsuse. Lapsed põevad külmetushaigusi rohkem ja seetõttu on neil parem kaitse koroona vastu.

Pandeemia algul kardeti, et haigusnähtudeta inimesed levitavad enese teadmata nakkust teistele. Hiljem on tuvastatud, et neid haigusnähtudeta viirusekandjaid pole tegelikkuses nii palju – tavaliselt on inimestel kerged haigusnähud nagu peavalu ja nohu.

Melin ütles, et kui palju inimesi on vaktsineeritud, siis võib olla rohkem neid, kes levitavad nakkust enese teadmata. Vaktsiinid kaitsevad inimesi raske haigestumise vastu, aga Omikroni suudab vaktsiinidega saadud immuunsusest läbi murda. Tänu vaktsineerimisele aga tuvastab inimese organism viiruse kiiremini, tänu millele nakkusohtlik aeg lüheneb. Juba üks vaktsiinidoos annab inimesele hea immuunsuse, mis aitab vähendada nakkuse ohtu.

Vaktsineeritute leebemad haigusnähud piiravad ka nakkuse levikut, kuna mida enam nakatunu viirust levitab, seda rohkem ta nakatab läheduses olevaid inimesi. Alati aga ei sõltu eralduv viiruse kogus haigusnähtudest, vaid see on individuaalne. Pandeemia ajal on räägitud nn superlevitajatest, kes nakatavad teisi inimesi rohkem, kuigi endal haigusnähud puuduvad.

Möödunud aastal läbi viidud USA uuringus selgus, et vanus ja kehakaal mõjutavad nakkuse levikut. Samas märgib Melin, et nn superlevitajat pole võimalik nii kergesti ära tunda.

Noor ja normaalkaalus Emilia toibub veel oma haigusest. Ta räägib, et haigus oli kõige hullem esimesed 5 päeva. Pärast seda enesetunne paranes, aga teatud haigusnähud kestavad. Üks peamistest haigusnähtudest oli kurnatus. Kopsud annavad tunda, kui end pingutad.

Emilia töötab sotsiaal- ja tervishoiu valdkonnas ning on naasnud tööle. Mikael jätkab kodus kaugtööd. Mees ei kaalu vaktsiini võtmist, vaid loodab tervisliku eluviisi peale.

Mikael räägib, et tema elukaaslane sai palaviku ja väsimuse, seda vaatamata vaktsineerimisele. Ise ta aga ei haigestunud. Selline kogemus ei lisa just soovi end vaktsineerida lasta.

Asjatundjate väitel on tõepoolest nii, et mõned vaktsineerimata inimesed ei haigestu. Melini väitel võib tegemist olla hea õnnega. Selle põhjal ei saa aga järeldada, et inimene on immuunne. Nakatumine võib toimuda uuel kokkupuutel viirusekandjaga.

Kommentaarid
(Külastatud 1,404 korda, 1 külastust täna)