Soome tervishoiu tulevik on tume: meedikutest on puudus ja keegi ei soovi enam meditsiini õppima minna

Eemisel aastal oli Soome kolmes haiglaõdesid koolitavas kutsekõrgkoolis rohkem õppekohti kui oli õppima minejaid.

Inimesed ei soovi enam haiglaõeks õppida, kuna töö on nii vaimselt kui füüsiliselt raske, makstakse madalat palka, töö on rutiinne ning see nõuab vastavat kutsumust, vahendab Yle.

Haiglaõe töö maine on praegu väga madal. See pigem peletab kui kutsub inimesi, ütles kutsekooli Xamk haridusjuht Katri Ryttyläinen-Korhonen. Xamk on Kagu-Soomes tegutsev kutsekõrgkool, mille osakonnad on Mikkelis, Savonlinnas ja Kotkas.

Samalaadne olukord oli eelmisel aastal ka Häme ja Kajaani kutsekõrgkoolides. Probleem puudutab haiglaõdede õpet, kuhu suundutakse tavaliselt pärast keskkooli lõppu. Kokkuvõttes on õppima soovijate arv kukkunud viimaste aastatega tuhandete võrra.

Haigalõena töötav Mikkeli naine Tiina tunnistab, et see polnud tema kutsumus. Aga gümnaasiumi lõpuklassis ei osanud ta kuhugi mujale minna. Ta mõtles, et midagi hullu pole ja tööle saab igal juhul. Läks kaua aega, enne kui ta selle ametiga harjus.

Haridusjuhi Katri Ryttyläinen-Korhoneni sõnul tuleks haiglaõe töö imagot muuta, et see inimesi taas ahvatleks. Enne jõule teatas haridusministeerium, et haiglaõdede koolitamiseks luuakse 300 uut õppekohta. Lisakohti saavad ka Helsingi piirkonnas tegutsev Laurea ja Lahti-Lappeenranta kutsekõrgkool LAB.

Õppekohtade lisamine aga ei lahenda meedikute puuduse probleemi, kui õppima soovijaid jääb järjest vähemaks. Paljud noored hindavad vaba aega, aga meedikutel seda sageli pole.

Haiglaõdede puudus pole uudis: juba varem oli teada, et pensionile jäävad suured põlvkonnad ja haiglaõdesid on juurde vaja. Kõige suurem puudus on praegu Uusimaal, Lõuna-Savos ja Põhja-Pohjanmaal. Lõuna-Savos on puudu 330 haiglaõde ja 350 hooldajat.

Haiglaõde Tiina räägib, et meedikute puudusel on mitmeid põhjuseid ja kõik ei sõltu ainult imagost. Viimase 8 aasta jooksul on töö iseloom muutunud ja töötempo kasvanud. Töö on vaimselt ja füüsiliselt väga kurnav, tekivad kaela- ja seljaprobleemid ning töö on vahetustega. Öösel töötamine suurendab naistel uuringute järgi rinnavähi ohtu. Erakorralise meditsiini õed puutuvad kokku patsientide vägivallaga.

Tiina on mõelnud, kas ta jaksab pensionipõlveni vastu pidada. Koroona on olnud paljudele õdedele viimane piisk karikas ja nad on vahetanud eriala.

Xamki haridusjuhi Katri Ryttyläinen-Korhoneni sõnul peaks ühiskonnas ühiselt probleemile lahendust otsima. Näiteks võiks võimaldada inimestel rohkem ise oma tööd ja ametialast karjääri kujundada.

Haiglaõde Tiina aga ütles, et haiglaõed ise on olnud liiga head liiga pikalt, mistõttu neid ei hinnata. Avalikkuses räägitakse õdedest tihti teistmoodi kui ülejäänud meditsiinitöötajatest. Õed teevad vajalikku tööd, aga seda ei väärtustata. See pole ainult rahaline väärtustamine, kuigi ka seda tuleks parandada. Õdede koha pealt on olukord tervikuna halb ja seda peaks parandama.

Kommentaarid
(Külastatud 1,205 korda, 1 külastust täna)