Soome asjatundja: koroonapassist on nüüd rohkem kahju kui kasu

Koroonapass ei hoia ära viiruse levikut ja selle kasulikkus tuleks ümber vaadata terves Euroopa Liidus, leiab Soome terviseameti terviseohutuse osakonna juhataja Mika Salminen.

Soome valitsus tahab koroonapassi tagasi kasutusele võtta veebruari keskpaigas, kui praeguse epideemia laine tipp on arvatavalt saavutatud. Sellega seoses on hakatud uuesti rääkima passi õiguslikust poolest, vähem aga sellest, kas sellest passist on üldse midagi kasu, vahendab Helsingin Sanomat.

Terviseameti esindaja Mika Salminen ütles, et passi kasulikkus on muutunud pärast seda, kui Omikroni variant seljatas Delta. Passi eesmärk on olnud hoida teenuseid avatuna ja majandus käimas ilma, et epideemia kiireneks.

Pass võeti sügisel kasutusele selleks, et uusi nakatumisi ära hoida, ütles Salminen. Viirus ei levinud, kui koos olid vaid vaktsineeritud ja testitud. See oli nii Delta variandi puhul. Omikroni puhul on kõik teisiti.

Soome terviseamet on sotsiaal- ja terviseministeeriumile koroonapassi kohta tehtud hinnangutes märkinud, et Delta variandi puhul oli vaktsiinide kaitse poole aasta pärast 65-75 protsenti, Omikroni variandi puhul aga vaid 0-10 protsenti. See tähendab, et Omikron nakatab vaktsineerituid samamoodi nagu vaktsineerimata inimesi. Seetõttu on koroonapass senisel kujul muutunud kasutuks.

Sotsiaal- ja terviseministeeriumi ohutus- ja terviseosakonna juht Taneli Puumalainen märkis, et vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud koroonapassi omanik nakatab teisi siiski veidi vähem kui vaktsineerimata isik.

Salmineni väitel on vaktsineeritute puhul nakatumise oht veidi väiksem, mistõttu on haiglaõdede vaktsineerimiskohustus õigustatud. Aga kui teenused veebruaris taas avada, siis ei hoia pass ära nakkuse levikut. Kui passi kasutamisega lisandub kontakte, siis epideemia kiireneb.

Salminen tõdeb, et senisel kujul passiga läheb nakatumiste arv uuesti üles.

Kolmas vaktsiinidoos kaitseb veidi paremini nakatumise eest, aga Puumalaineni sõnul pole võrdsust silmas pidades õiglane nõuda koroonapassi jaoks kolmandat doosi, kui selle on saanud alla poole elanikkonnast.

Vaktsiinid hoiavad ära raskekujulise haigestumise ja seega saaks koroonapassi abil hoida ära rasket haigestumist – aga ainult sellisel juhul, kui passi ei antaks vaktsineerimata inimestele. Praegu on võimalik Soomes koroonapass saada pärast vaktsineerimist, koroonahaiguse läbipõdemist või negatiivse koroonatesti tulemusega.

Üks võimalus oleks niisiis võimaldada pass vaid vaktsineeritud inimestele, et kaitsta vaktsineerimata inimesi raske haigestumise eest – seda vastu nende tahtmist. Aga see võib minna vastuollu inimeste põhiõigustega.

Kõige lihtsam oleks loobuda üldse passist ja pakkuda teenuseid kõigile ning leppida haigestumiste kasvuga.

Kui muud põhjendused kaovad ära, siis on passi kasutamist põhjendatud sellega, et see suurendab vaktsineeritust. See on nii olnudki. Salmineni väitel on teistes riikides suurendanud passi kasutamine vaktsineeritust. Uuringute järgi oli see nii Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias.

Teisest uuringust tuli välja, et passi kasutamine tõstis vaktsineeritust neid riikides, kus vaktsineeritud oli keskmisest vähem inimesi ja seda eriti noorte hulgas.

Salminen samas märgib, et passi kasutamine ei tõsta motivatsiooni nendel, kes on vaktsineerimise ja vaktsineerimise sunni vastu. Vastupidi, nende seisukohad sunni peale vaid kinnistuvad. Salminen ütles, et terviseametis kardetakse, et sund suurendab vastuseisu vaktsiinidele terves ühiskonnas. See on nii kõrge hind, et seda tasub tõsiselt kaaluda.

Soome elanikkond on olnud seni väga vaktsineerimisaldis võrreldes Kesk-Euroopa riikidega, kus levivad ka muud haigused madala vaktsineerituse tõttu.

Passi kasutamisega on probleem ka selles, et haiguse läbi põdenud ei saa passi ilma ametliku testi tulemuseta. Neilt nõutakse meditsiinilisest aspektist mõttetult vaktsineermist. Nakkus on aga ilmselt koroona, kui see on tuvastatud kodutestiga või keegi lähedastest on haigestunud. Arstid panevad ka teiste haiguste puhul diagnoose ilma ametliku testi tulemuseta. Salmineni arvates peaks olema piisav arsti pandud diagnoos.

Isegi kui Soomes otsustatakse loobuda koroonapassist, on seda jätkuvalt vaja reisimiseks. Euroopa Liidu koroonapassi üheks tingimuseks on seatud koroonatesti tulemus. Soome ei saa üksi seda muuta.

Salmineni arvates on koroonapass Euroopa Liidus kasutusel veel kevade jooksul. Samas tuleks Salmineni arvates hakata arutama, mis on passist tegelikult kasu.

Euroopa Liidus peab Salminen koroonapassi eeliseks seda, et tänu sellele julgevad poliitikud hoida piirid avatuna. Samas ei mõjuta inimeste liikumine haiguse olukorda, kui haigus on riikides juba sees. Omikroni levikut ei suutnud ära hoida ei koroonapassid ega riikides kehtestatud piirangud. Katse kergesti nakkava haiguse levikut ära hoida oli Salmineni arvates algusest peale lootusetu. Kui avastatakse mõni kergesti leviv tüvi, siis on see tõenäoliselt juba nii levinud, et selle levikut on tagantjärele raske piirata.

Ükski teaduslik jälgimisviis ei suuda pidurdada kergesti nakkava viiruse levikut. Isegi kui kõiki nakatumisi analüüsitakse, et suuda keegi prognoosida, milline uus tüvi on nakkavam. Uusi variante tuleb juurde iga päevaga. Kas panna siis piirid kinni iga päev?

Salmineni väitel on psühholoogiliselt jätkatud inimeste liikumise piiramisega, aga loogiliselt võttes ei kannata see kriitikat. Salmineni väitel peaks tõstma lauale küsimuse, kas seda on üldse vaja. Või tunnistatakse reaalsust. Salmineni sõnul on praegu huvitav aeg. Nakatumiste tase on jäänud paigale nii Soomes kui mitmetes teistes riikides. Järgmine nädal näitab, kas on saabunud pööre. Oht pole aga möödas ja võib olla tagasilööke. Samas on Soomes Helsingi piirkonnas nakatunuid nii palju, et järgmine laine võib olla leebem.

Kõige arvesse võttes, kas koroonapassil on üldse enam vajadust? On ikka, vastab Salminen üllatuslikult. Pole teada, kas Omikron on viimane variant ja pass võiks olla olemas, et seda saaks vajadusel kasutada.

Kommentaarid
(Külastatud 3,901 korda, 1 külastust täna)