Koroona ajal sündinud lastel avastati tugev vaimne alaareng – Soome professor vaidleb vastu

Maailma mõjukates teadusväljaannetes on hiljuti avaldatud uuring, millest tuleb välja, et koroona ajal sündinud lastel on tugev vaimne alaareng.

Teadusajakirjas Nature avaldati uuring, kus oli välja toodud, et koroona ajal sündinud laste vaimse arengu tase on oluliselt madalam kui enne koroonat sündinud lastel. Teadlased olid avastusest lausa paanikas, kuna erinevus koroona-eelse ajaga oli märkimisväärne.

Pandeemia ajal sündinud laste motoorne (liigutustega seotud), verbaalne (sõnaline) ja kognitiivne (tunnetuslik) areng oli mahajäänud. Enne pandeemiat sündinud lastel oli arengu tase 100, pärast seda vaid 78.

Helsingi ülikooli psühholoogia professor Markus Jokela väitel viitab nii madal tase tavaliselt autismi spektri häirele ehk vaimsele alaarengule. Lapsed oleksid nagu kasvanud aastakümnete taguses mustlaste orbudekodus. Isegi suure nälja puhul pole lastel avastatud nii suurt mahajäämust arengus.

Professor Jokela peab aga uuringute tulemusi ekslikeks. Teadlased on teinud vea andmeid analüüsides. Muutujaid on valesti kokku arvestatud. Seetõttu paistab koroona mõju olevat väga suur.

Professor Jokela märgib, et koroona ajal on laste vaimne võimekus vähenenud, aga mitte nii olulisel määral, nagu uuringus kirjas. Jokela sõnul on vaimse arengu langus pigem 10 punkti kui 22 punkti võrreldes koroona-eelse tasemega.

Jokela arvates ei avaldu praegu avastatud alaareng pikema aja jooksul. Laste arengut on mõjutanud pandeemia aja stress, isolatsioon ja sotsiaalse läbikäimise piiratus. Soome professori hinnangul avaldub pandeemia negatiivne mõju pigem noortel.

Soome professorit paneb imestama asjaolu, et nii suur uuring on avaldatud kahes mõjukas teadusväljaandes ilma kriitikata. Nii British Medical Journal kui Nature avaldasid selle uuringu lihtsalt niisama. Kummagi väljaande puhul pole uuringu juures toodud kriitilisi märkusi.

See tuleb Soome professor arvates asjaolust, et nii teadlased kui teadusajakirjanikud otsivad koroonas ainult negatiivset ning pole osatud pidurit tõmmata. Tehtud viga on aga selline, millist ei tohiks selliste uuringute puhul olla. See näitab, et uuringuid tahetakse kiiresti avaldada ilma põhjalikuma sõelata. Ajakiri Nature peaks avaldama uuringuid koos retsensiooni ehk arvustusega, aga antud uuringu puhul pole seda tehtud.

Professor Jokela samas ei usu, et teadlased tahtsid inimesi eksitada. Samas on üks teadlane seda uuringut avalikult kritiseerinud, aga tema arvamusega pole teadusväljaanded arvestanud. Tegemist võib olla inimliku veaga, aga teaduses esineb ka korruptsiooni. Hollandis tehtud uuringu kohaselt on kümnendik meditsiini valdkonna teadlastest andmeid võltsinud või välja mõelnud aastatel 2017-2020.

Ajaloostki leiab juhtumeid, kus teadlased on saavutanud kuulsust uuringutega, mis hiljem on osutunud võltsinguteks. Näiteks hiljuti tuli välja uus info kuulsa Stanfordi vanglauuringu kohta, milles teadlased jõudsid järeldusele, et inimesed hakkavad võimule pääsedes saadud võimu kuritarvitama. Uuringus olid tudengid jagatud vangivalvuriteks ja vangideks. Seda uuringut on palju kajastatud õpikutes ja filmides. Hiljem aga selgus, et osa tudengutest näitlesid sadistlikke vangivalvureid ja uuringu juht Philip Zimbardo tunnistas, et oli uurimisaluseid isikuid mõjutanud.

Uuringus tuvastatud puuduste tõttu ei avaldatud seda uuringut kunagi mõjukates teadusväljaannetes, aga sellest oli palju juttu psühholoogia õpikutes.

Paljudel juhtudel on aga uuringud lihtsalt ekslikud. Näiteks 2005. aastal avaldatud uuringu kohaselt on enamus teaduslikest artiklitest valed. See aga ei tähenda, et teadust ei tohiks edasi teha, vastupidi, mida rohkem teatud asju uuritakse, seda rohkem saadakse teada.

Kommentaarid
(Külastatud 4,003 korda, 1 külastust täna)