Eesti tahab müüa Soomelt ostetud haubitsad edasi Ukrainasse, aga Saksamaa on vastu. Tegemist on nõukogude ajal Saksamaale viidud suurtükkidega, mille Soome ostis 1990ndatel aastatel Saksamaalt. 2009. aastal müüdi need edasi Eestisse.
Saksa seaduste järgi on vaja Saksamaalt pärit relvastuse edasi müümiseks Saksamaa luba. Saksamaa aga ei saa seda luba anda, kuna Saksa seadusandlus keelab relvastuse saatmise konfliktipiirkonda, vahendab Wall Street Journal.
Relvade eksporti puudutavad põhimõtted on samad olenemata sellest, kas need on pärit otse Saksamaalt või kolmandatest riikidest, seetõttu on ka varem loa andmisest keeldutud.
Ukraina võimud on palunud saata mis iganes relvastust. Venemaa on koondanud ligi sada tuhat sõjaväelast Ukraina piiri äärde.
Haubitsad pole Ukraina kaitsevõime jaoks määrava tähtsusega. Lääne soovimatus Ukrainasse relvi saata võib aga anda Venemaale signaali, et Lääs pole ühtne.
Tegemist on haubitsatega D-30, mis on suutelised tulistama 122-millimeetriseid laenguid 20 kilomeetri kaugusele.
Eesti üritab Saksamaalt jätkuvalt relvade saatmiseks luba saada. On lootus, et kui Saksamaa selle loa annab, siis saab Ukrainasse saata ka teisi Saksamaalt pärit relvi.
Haubitsate saatmine Ukrainasse nõuab lisaks Saksamaale ka Soome luba. Soome ametkondade väitel on sellise loa andmine puhas formaalsus ja see pole seotud Ukraina kriisiga.
Balti riikides eriti relvi ei toodeta, aga riigid tahavad Ukrainat toetada teistelt NATO riikidest saadud relvastusega. USA andis käesoleval nädalal Balti riikidele loa saata Ukrainasse USA-s toodetud relvastust. Eesti saadab Ukrainasse tankitõrjerelvad Javelin ning Läti ja Leedu saadavad õhutõrjeraketid Stinger.
Saksa relvaekspordi keelu juured on teise maailmasõja ajas. Relvade eksporti piirav poliitika on olnud teadlik ja tuleneb ajaloost, ütles Saksamaa välisminister Annalena Baerbock.
Saksamaa on maailma suurimaid relvatootjaid ja ekspordib relvastust muu hulgas Egiptusesse ja Pakistani. Ukraina välisminister Dmytro Kuleba ütles, et Ukraina jätkab läbirääkimisi Saksamaalt pärit relvastuse soetamiseks.
Ukraina suursaadik Saksamaal Andrij Melnyk ütles, et Saksamaa peaks mõtlema neile 8 miljonile ukrainlasele, kes hukkusid Saksa okupatsiooni ajal.
Saksa kaitseminister Christine Lambrecht ütles eile laupäeval, et Saksamaa kavatseb saata Ukrainasse välihaigla. Enne seda on Saksamaa saatnud Ukrainasse hingamisaparaate. Raskelt haavatud Ukraina sõdureid ravitakse Saksamaa sõjaväehaiglates.
Lambrecht ütles, et Saksamaa valitsuse hinnangul pole Ukrainal relvastusest abi. Selle asemel tuleks tegeleda konflikti leevendamisega.
Venemaa on koondanud Ukraina piiride äärde kümneid tuhandeid sõjaväelasi. Venemaa eitab soovi Ukrainat rünnata, aga tahab saada NATO-lt garantiid, et NATO ei laiene kunagi Ukrainasse.
Kaitseminister Lambrecht ütles Venemaa nõudmisi kommenteerides, et Venemaal pole NATO-s vetoõigust. Iga iseseisev riik saab taotleda NATO liikmelisust. See on ainus tingimus, mille osas pole Lääs nõus järeleandmisi tegema.
