Soomes avastati erivajadusega lapse jõhker kohtlemine hooldekodus

Soome hooldekodus avastati erivajadusega lapse jõhker kohtlemine, kus üks poiss oli päevad läbi teibitud tooli külge ja öösiti kinni seotud koormarihmadega.

Jõhker kohtlemine avastati hooldekodude firma Mehiläinen hooldekodus Hämeelinnas. Hooldekodu nimi on Onnikoti Omenapuu (tõlkes: Õunapuu õnnekodu), vahendab Yle.

Lisaks kasutati poisi peal mitmel korral vägivalda.

Poisi väärkohtlemine kestis aastaid. Hooldekodu töötajad rääkisid asjast ka kõrgemale juhtkonnale. Mehiläinen tunnistab ebaõnnestumisi poisi hooldamises. Yle intervjueeris loo tarbeks 9 inimest, kelle hulgas on hooldekodu töötajad ja elanike lähedased.

Alaealine poiss saabus hooldekodusse ligi 10 aastat tagasi. Tookord oli hooldekodu nimi Hämeen Tukikoti. Mehiläinen ostis selle hooldekodu 2015. aastal.

Poisil on autism. Ta võib ennast vigastada, lüües pead eri pindade vastu. Kuivõrd poiss tegi endale viga, siis seoti ta hooldekodu juhtkonna otsusega kinni. Päevasel ajal oli poiss seotud tooli külge teibi ja koormarihmadega. Selline oli hooldekodu juhtkonna otsus, mis töötajate arvates oli jube.

Lisaks seoti poiss kinni omatehtud hullusärgiga, kus särk pandi teistpidi selga ja nööbiti selja poolt kinni. Käed seoti ees risti ja käised seoti tagant kinni. Poiss oli särgi sees ja ei saanud liigutada. Seda põhjendati sellega, et siis on lapsel turvaline olla.

Öösel seoti poiss voodi külge muu hulgas koormarihmadega. Vahepeal magas poiss madratsi peal. Siis oli ta kinni seotud radiaatori külge.

Hooldekodu töötajad räägivad, et juhised tulid hooldekodu juhtkonnalt. Poissi seoti niimoodi ebaseaduslikult kinni 5 aasta jooksul. Sidumine lõppes 2019. aastal.

Vaatamata kinnisidumisele tegi poiss omale liiga. Tal oli peas auk. Selle sügavus oli poolteist sentimeetrit. Poisi haavu aga ei ravitud ja neid varjati lähedaste eest. Lähedased nõudsid, et poisi peast tehtaks pilt, et oleks näha, millised on vigastused. Poissi aga arsti juurde ei viidud.

Poisi peal kasutati hooldekodus vägivalda. See algas, kui poisi juhendajaks määrati üks mees, kel polnud mingit erialast ettevalmistust. Kui olukord läks keeruliseks, siis võttis suur mees poisist kinni ja raputas teda. Seda kinnitavad mitmed tunnistajad. Kui poeg tahtis pead vastu seina lüüa, siis viskas mees poisi kivipõrandale maha, väänas teda ja istus poisile peale.

Poiss hakkas meest kartma. Kui mees tuli, siis ta tõmbas kägarasse. Hooldekodu juhtkond teadis, mis toimub, aga midagi ette ei võetud.

Poissi raputanud meest ei võetud vastutusele. Ta ei tööta enam mitu aastat selles hooldekodus. Üks teine hooldekodu töötaja sai aga karistada. Naistöötaja lõi poissi mitu korda vastu nägu 2016. aastal. 2019. aastal mõisteti naisele karistuseks rahatrahv 50 päevamäära ulatuses, mis naise jaoks oli 1200 eurot. Naine ei tööta samuti enam selles hooldekodus.

Hooldekodu töötajate väitel pole puudused seotud ainult selle ühe poisiga. Enne hooldekodusse saabumist oli poiss olnud mitmes teises hooldekodus. Tema käitumise tõttu ei soovitud teda kuhugi. Samas ta hooldekodusse võeti, sest raske käitumisega klientide pealt makstakse rohkem raha. Ettevõte teenis poisi pealt hästi. Poisiga tegelemiseks aga polnud vastava ettevalmistusega töötajaid. Tagajärjeks oli poisi peal toime pandud vägivald, mis kestis aastaid.

Olukorra tõttu olid hooldekodus pidevalt ohus nii elanikud kui töötajad. Elanikud on hammustanud, löönud ja vigastanud teisi elanikke, rääkimata töötajatest.

Vägivald tuli paljuski sellest, et klientidel polnud päevaprogrammi. Nad olid samamoodi segaduses nagu töötajad. Keegi ei teadnud, mida teha ja mis toimub. Samas polnud ohuolukorras lubatud hädaabi telefonile helistada. Ei tohtinud välja kutsuda kiirabi ega politseid. Abi palumist peeti ebaõnnestumiseks ja see polnud lubatud. Tuli ise hakkama saada.

Hooldekodu töötajad räägivad, et nad üritasid aastaid midagi muuta. Puudustest teatati piirkondlikule valitsusasutusele ja linnale. Kui puudustest räägiti juhtkonnaga, siis oli tagajärjeks ainult noomimine. Nn raskete töötajate elu tehti võimalikult ebameeldivaks. Umbes nii, et kui ei tee seda või teist, siis jääd ilma sellest ja sellest. Töötajad räägivad ka alusetutest hoiatustest. Kui juhtkonnale rääkimine tulemusi ei andnud, pöördusid töötajad töötervishoiu esindajate poole. See aga kuhugi ei viinud.

Hooldekodu järelvalve eest vastutavad Hämeenlinna linn ja piirkondlik valitsusasutus. Järelvalve käigus võib hooldekodu tegevuse isegi peatada, aga Omenapuu osas midagi sellist ei toimunud. Kontrollide käigus mingeid erilisi puudusi ei leitud. Samas oli teada antud, et hooldekodu töötajatel on keelatud helistada politseisse. Hooldekodul paluti puudused kõrvaldada, aga mingeid suuremaid tagajärgi järelvalve käigus avastatud puudustega seoses polnud.

Hooldekodus avastati järelvalve käigus juba 2017. aastal, et elanikke seoti teibiga kinni. Sellele vaadati aga läbi sõrmede ja leiti, et üldine õhkkond on hooldekodus hea. Töötajad ei rääkinud kontrollreidide käigus puudustest hooldekodu juhtimises. Kontrollid tuletasid meelde, et kinni sidumisest tuleb teatada piirkondlikule valitsusasutusele. Sellest teatati, aga sidumine jätkus.

Sidumisest teatati piirkondlikule valitsusasutusele 2017. aastal. Valitsusasutus palus lisainfot asja kohta, aga seda ei saadetud. Sellele vaatamata jättis piirkondlik valitsusasutus asja sinnapaika. Hoiatused tehti lõpuks alles 2020. aastal, pärast seda, kui hooldekodus oli käinud linna arst ja näinud, mis seal toimub. Piirkondlik valitsusasutus leidis, et pärast seda muudeti hooldekodus tegevust.

Hooldekodu töötajad aga räägivad, et kontrollide tulek oli ette teada ja enne seda tehti kõik korda, et midagi välja ei paistaks. Hooldekodu elanikud viidi kontrollide ajal majast välja. Ka see autistlik poiss viidi majast välja. Poisi tuba tehti kontrollide tuleku ajaks korda. Seintele kästi panna pehmendused, et oleks näha, et tuba on ohutu.

Kuigi piirkondlik valitsusasutus leidis, et probleemid kadusid 2020. aastal, jätkus töötajate väitel kõik vanaviisi. Vägivald jätkub siiamaani. Hooldekodusse tuuakse jätkuvalt kliente, kellega tegelemiseks puuduvad oskused ja eeldused. Ühtlasi on hooldekodu elanike tubasid edasi üüritud tavalistele inimestele. Seda on tehtud näiteks nädalavahetustel, kui hooldekodu elanikud lähevad kodudesse. Selline tegevus on olnud süsteemne. Nõnda teenib Mehiläinen lisaraha, kuigi kliendid on elamise kinni maksnud. Elanikele ja nende lähedastele nende tubade edasi üürimisest pole räägitud.

Hämeenlinna linna andmetel on olnud tegemist vaid ühe toa väljaüürimisega, aga hooldekodu töötajate väitel on üüritud välja väga palju tubasid, nii et püsielanikud pole teinekord äragi mahtunud ja nad on paigutatud ühise elutoa diivanile. Olukord on läinud nii hulluks, et nädalavahetustel ei saa enam aru, kes on püsielanikud ja kes ajutised üürilised.

Yle palus kommentaari hooldekodu endiselt ja praeguselt omanikult. Endine omanik ei vastanud. Praegune omanik Mehiläinen tunnistas vigu ja palus juhtunu pärast vabandust. Klientide kohtlemist lubatakse parandada. Ajutisi üürnikke enam klientide tubadesse ei võeta.

Päivät teipattuna tuoliin ja yöt kuormaliinoilla kiinni sängyssä – kehitysvammaisen pojan lainvastainen kohtelu ja pahoinpitely hoivakodissa sai jatkua vuosia

Hoivajätti Mehiläisen nykyisin omistamassa hämeenlinnalaisessa Onnikoti Omenapuussa on sidottu alaikäistä asukasta laittomasti teipillä ja kuormaliinoilla. Häntä on lisäksi pahoinpidelty useaan otteeseen. Pojan kaltoinkohtelu jatkui vuosikausia. Yksikön työntekijät ovat kertoneet epäkohdista myös paikallisjohdon ohi Mehiläisen ylempään johtoon. Mehiläinen myöntää epäonnistuneensa pojan hoidossa. Tätä juttua varten on haastateltu yhdeksää eri ihmistä.

Kommentaarid
(Külastatud 1,313 korda, 1 külastust täna)