Soome professor: Gripp on noortele ohtlikum kui koroona

Turu ülikooli viroloogia professor Ilkka Julkunen ütles, et gripp on lastele ja noortele ohtlikum kui koroona. Soomes pole koroona tagajärjel surnud ühtegi noort inimest.

Eakate osas on aga olukord vastupidi: nende jaoks on koroona ohtlikum kui gripp. Eelolev gripihooaeg võib tulla aga väga karm, kuna eelmisel aastal grippi praktiliselt ei esinenud, vahendab MTV.

Praegu on Soomes tuvastatud vaid mõned gripijuhtumid ja gripihooaeg pole veel alanud. Professor Julkuneni väitel põhjustab gripp lastele ja noortele raskema haiguse kui koroona.

Professor Julkuneni väitel on haigused erinevad. Soomes pole teadaolevalt ühtegi koroonasse surnud last.  Gripi tagajärjel on aga varem surnud lapsi ja noori.

Professor Julkuneni väitel on lastele ja noortele ohtlikud uued viirusevariandid, mis põhjustavad üleilmseid pandeemiaid. Viimane gripipandeemia oli 2009. aasta seagripi pandeemia, mil nii lapsed kui noored haigestusid raskelt.

Üle 60-aastaseid aga gripp niiväga ei mõjuta, kuna nemad on oma elu jooksul gripi eri variantidega kokku puutunud. Terviseamet ei jälgi gripisurmasid sarnaselt koroonasurmadega, need selguvad hiljem statistikaameti kaudu.

Statistikaameti andmetel põhjustas gripp aastatel 2000-2018 ligi 25 alla 15-aastase lapse surma. Aastal 2019 suri grippi üks alla 15-aastane laps. 2020. aasta kohta avaldatakse andmed tänavu detsembris.

Terviseameti andmetel pole Soomes koroonasse surnud ühtegi alla 30-aastast.

See tähendab, et gripp on lastele ja noortele raskem haigus kui koroona, samas eakate puhul on vastupidi.

Kui viirus jääb ühiskonda ringlema, siis kutsutakse seda hooajaliseks viirushaiguseks. Hooajalised viirushaigused põhjustavad igal aastal 500-2000 surma.

Professor Julkuneni väitel satub nii koroona kui gripiga haiglasse 1-2 protsenti nakatunutest. Koroona on aga eakatele palju ohtlikum haigus, kuigi grippi surnutest on enamus samuti eakad.

Koroonasurmade arv tõuseb kiiresti vanusega. Üle 80-aastaste puhul on suremus juba 10-15 protsenti, mis on kümnekordne võrreldes gripiga.

Suremust on raske arvutada, sest paljud nakatumised jäävad tuvastamata. Koroona puhul võib tegelik suremus olla professor Julkuneni hinnangul 0,1-0,5 protsenti. Näiteks seagripi pandeemia puhul oli suremus 0,02 protsenti. Kui arvestada koroona suremuseks 0,1-0,5 protsenti, siis on see mitmekordne võrreldes gripiga. See on põhjus, miks koroonasse suhtutakse maailmas nii suure murega.

Kommentaarid
(Külastatud 546 korda, 1 külastust täna)