Rootsi ime: ei mingeid piiranguid, passe ega sundvaktsineerimist, ja koroona olukord üks paremaid

Rootsi erineb ülejäänud Euroopa riikidest selle poolest, et seal pole juba algusest peale olnud mingeid erilisi piiranguid, passe ega sundvaktsineerimist, ja tulemus on üks paremaid Euroopas.

Rootsit kritiseeriti algul selle pärast, et seal üritati inimeste nakatumise teel saavutada karjaimmuunsust, aga praegu tundub, et see on vilja kandnud. Selle hind oli ligi 12 000 eakat inimest, kes surid koroona esimese laine ajal põhiliselt hooldekodudes. Selle eest vabandas lausa Rootsi kuningas. Aga praegu on Rootsis oht nakatuda, haigestuda ja surra väga madal.

Koroonasurmade loendamine ei anna samas tervikpilti, sest ühiskonna sulgemise ja tervishoiu kriisi tulemuseks on muud hädad ja ka surmad, kuna paljude muude haiguste ravi kannatab.

Rootsi oli eriline, kuna seal hoiti algusest peale avatuna kõik koolid. Piirdutud on vaid soovitustega näomaskide ja vahemaa hoidmise osas ühistranspordis ja seal, kus on korraga palju inimesi koos. Ainsad piirangud on olnud üritustel osalejate arvule.

Rootsis on vaktsineeritus suhteliselt madal, New York Timesi ülevaate alusel kõigest 68 protsenti elanikkonnast. Võrdluseks, Soomes on see 72 protsenti ja Taanis 76 protsenti. Samas on Rootsi nakatumiste tase üks madalamaid, selgub Maailma terviseorganisatsiooni ülevaatest. Rootsis on viimase 14 päeva nakatumiste arv 100 000 elaniku kohta vaid 108. Võrdluseks, Soomes on see 160 ja Taanis 511.

Rootsi näite varal võib öelda, et loomulik immuunsus on parem kui vaktsiinide teel saadud ja see võimaldab ühiskonnal tervikuna paremini koroonakriis üle elada. Vaktsiinidele tuginevad riigid maadlevad jätkuvalt suure nakatumiste ja koroonasurmade arvu ning suure ühiskondliku rahulolematusega.

Kommentaarid
(Külastatud 10,302 korda, 1 külastust täna)