Soome hooldaja soovitab oma klientidele koroonavaktsiini, aga ise seda ei võta – otsus ei muutunud ka siis, kui sattus koroonaga intensiivi

Käesoleva 2021. aasta märtsikuus tundis Kuopio hooldaja Tero kõhuvalu, tal tõusis palavik ja liigesed valutasid.

Algul kahtlustati pimesoole põletikku ja Tero kutsuti haiglasse uuringutele. Samal ajal alustati Kuopio piirkonnas hooldajate vaktsineerimist. Koduhooldajana tegutsev Tero aga suhtus algusest peale vaktsiini kahtlevalt, vahendab Yle.

Pimesoole põletiku asemel tuvastati Terol koroona. Ta sattus haigusega mitmeks päevaks intensiivravi osakonda ning hingamisaparaadi alla.

Sellele vaatamata suhtub ta kahtlusega vaktsiini võtmisse. Terviseamet soovitab võtta vaktsiini pool aastat peale haiguse põdemist.

Terviseameti andmetel on teada, et haiguse läbipõdemisel saadud kaitse kestab umbes pool aastat. Delta variandi tõttu soovitatakse lasta end vaktsineerida isegi enne poole aasta möödumist haigestumisest.

Vaktsiinides kahtlejatele pööratakse senisest enam tähelepanu, sest Maailma terviseorganisatsioon WHO kandis vaktsiinides kahtlemise 2019. aasta maailma 10 suurima terviseohu hulka. Praegu pole veel teada, kuidas vaktsineerimises kahtlejate suhtumist saaks muuta.

Vaktsineerimisse suhtumist uurinud Turu ülikooli teadlane Anna Soveri ütles, et pole teada, kui palju on Soomes koroonavaktsiinis kahtlejaid. Rahvusvaheliste uuringute põhjal on otseselt vaktsiinivastaseid vaid 1-2 protsenti elanikkonnast.

Praegu on Soomes võtnud üle 40-aastastest 80 protsenti ühe vaktsiinidoosi. Kui neist on vaid väike osa vaktsiinivastaseid, siis ülejäänud on tõenäoliselt kahtlejad.

Kuopio mees Tero oli koroonaga haiglas vaid ühe öö. Tema seisund paranes kiiresti ja ta lasti koju toibuma.

Kui koroonavaevused olid pärast kolme nädalat isolatsiooni kadunud, sai Tero nakkushaiguste arstilt loa tööle naasmiseks. Sellega aga asi ei lõppenud.

Kui Tero oli olnud tööl 5 päeva, siis paistetasid üles kaela lümfisõlmed ning kõrge palavik tuli tagasi. Abikaasa ajas mehe haiglasse kella 3 ajal vastu hommikut.

Haiglas tõusis palavik veelgi ja tal tuvastati neelupaise, mis raskendas hingamist. Paiset otsustati opereerida. Operatsiooni tarbeks pandi mees narkoosi alla. Ta jäi intensiivi mitmeks päevaks.

Kui Tero teadvusele tuli, siis rääkis arst, et tal on tekkinud kopsupõletik, mille tagajärjel olid kopsud lakanud töötamast. Mees oli olnud hingamisaparaadi all 8 päeva. Hingetorusse oli tehtud ava, mistõttu ei saanud mees algul rääkida. Haigus oli tema seisukorra muutnud väga halvaks.

Algul ei suutnud mees voodi äärel istudagi, rääkimata püsti tõusmisest. Esimesel korral tõsteti ta tõstukiga ratastooli. Taastumise aeg oli väga pikk. Kodus jätkus taastumine rulaatori ja käimiskeppide abil. Töölt oli ta eemal kokku kuus nädalat.

Arst ei suutnud selgeks teha, millega oli tegu, aga arvatavalt oli tegemist koroona tüsistusega. Tero on tänulik haigla personalile, tänu kellele jäi ta ellu.

Tero räägib, et arsti väitel sai ta haigestumisega seoses kuue kuu pikkuse kaitse koroona vastu. Varsti saab aga pool aastat täis ja ta peab hakkama kaaluma vaktsiini võtmist.

Tema suhtumine koroonavaktsiini pole enam nii jäik kui kevadel, aga siiski kahtleb ta selles vaktsiini ohutuse tõttu. Ta on kahevahel ka selles osas, kas vaktsiin oleks teda kevadel haigestudes aidanud. Ta on kuulnud, kuidas teistel inimestel on tekkinud vaktsineerimise tagajärjel tromboos, liigesevalud ja pikaajaline palavik. Ta on hirmul, et ka temaga juhtub midagi seesugust.

Lisaks hirmutab meest see, et kunagi tulevikus võib välja tulla, et vaktsiiniga on seotud teatud haigused, millest praegu veel midagi ei teata.

Turu ülikooli teadlase Anna Soveri väitel on vaktsiinide ohutus just see, miks inimesed vaktsiinides kahtlevad. Teine põhjus on see, kui tõsiseks haiguseks koroonat peetakse.

Terviseameti andmetel on soomlaste soov end vaktsineerida lasta kasvanud pandeemia aja jooksul. Viimastel andmetel on lasknud või laseks end vaktsineerida 91 protsenti soomlastest. Vaid 4 protsenti on neid, kes end vaktsineerida ei laseks. Vaktsiinivastasus paistab meedias välja, aga tegelikult pole see eriti levinud.

Soome valitsus otsustas augustis, et eesmärgiks on võetud vaktsineerida ära 80-90 protsenti üle 12-aastastest. Pere- ja põhiteenuste minister Krista Kiuru ütles, et ühiskonna avamiseks on vajalik 90-protsendiline vaktsineeritus. Praegu on Soomes veel vaktsineerimata 29,4 protsenti elanikkonnast.

Terviseameti andmetel saavutatakse ükskord valitsuse seatud eesmärk, aga millal see juhtub, pole teada.

Maailma terviseorganisatsioon WHO on kandnud vaktsiinides kahtlemise maailmas 10 suurima terviseohu hulka. Nüüd uuritakse eriti meedikuid, miks nemad ei lase end vaktsineerida, sest meedikutest sõltub ka ülejäänud ühiskonna vaktsineeritus.

Koduhooldajana tegutsev Tero räägib, et ta ei taha levitada vaktsiinivastaseid seisukohti, aga leiab, et vaktsineerimine on igaühe privaatne otsus. Oma töös soovitab ta teistel lasta end vaktsineerida.

Tero tunnistab, et vahel ta muretseb sellepärast, et võib oma kliente nakatada, aga samas kui kanda maski, hoida vahet ja hoolitseda hügieeni eest, siis võib ka sellele loota.

Praegu pole teada, kui palju on Soome meedikute hulgas koroonavaktsiinides kahtlejaid. On teada, et vaktsineerida ei taha end eriti lasta noored haiglaõed. Teatud osa meedikuid on jätkuvalt koroona vastu vaktsineerimata. Vaktsiinides kahtlejaid on ka meedikute hulgas, aga ilmselt vähem, kui ülejäänud elanikkonna hulgas.

Kuopio mees Tero nimetab end just vaktsiinis kahtlejaks, mitte vaktsiinivastaseks. Terviseameti hinnangul on aga parem rääkida vaktsineerimatusest. Meedial on oma roll, milline suhtumine on vaktsiinidesse kujundatud. Kui tekitatakse konflikt, siis polariseerib see arutelu ja see ei ole hea.

Tero ei oska öelda, mis paneks teda meelt muutma. Tema arvamust ei suutnud muuta isegi raske haigus. Ta ütleb, et võibolla laseb ta end vaktsineerida siis, kui on läinud rohkem aega mööda ja on selgunud, et inimestel ei teki tõsisemaid vaevusi. Samas aga on Tero aeg-ajal hirmul uuesti haigestumise pärast.

Paljud on Terole öelnud, et ta oli surmasuus, võtku nüüd ometi see vaktsiin. Samas on ta haiguse läbi põdenud ja tal pole mingit huvi lasta end enam vaktsineerida.

Küll on aga Tero jälginud arutelu, kas vaktsiin tehakse meedikutele kohustuslikuks. Talle tema töö meeldib ja ta ei tahaks vahetada ametit. Kui kohustuslikuks tehakse, siis ta võtab selle vaktsiini.

Kommentaarid
(Külastatud 1,136 korda, 2 külastust täna)