Soomes ollakse mures noorte pärast, kellele koroonapiirangud jätavad sügava jälje

Noorte jaoks on sõprussuhted ja suhtlemine olulisemad kui muus vanuses. Kui noored lapsepõlvekodust iseseisvuvad, peaks neil olema võimalik võimalik luua suhteid teiste inimestega. Nüüd on aga Soomes asjatundjad mures juba 11 kuud kestnud piirangute pärast, kuna need jätavad lastesse ja noortesse sügava jälje.

Helsingi piirkonna gümnaasiumid ja kutsekoolid on olnud distantsõppel alates detsembri algusest, aga neljapäeval teatasid Helsingi, Vantaa ja Espoo, et alates märtsikuu algusest võivad õpilased naasta kontaktõppele, vahendab Helsingin Sanomat.

Õpilaste tervisega tegelenud noorte tervise dotsent Silja Kosolo märgib, et noorte jaoks on olukord juba väljakannatamatu. Lastearstid on seda meelt, et gümnaasiumide ja kutsekoolide ehk nn teise astme õpilased peaks naasma kontaktõppele.

Kõrgkoolides aga jätkub siiani distantsõpe. Eriti raskes olukorras on esmakursuslased, kuna tavaliselt sündmusterohke esimene õppeaasta on möödunud ühikas helendava ekraani taga.

Õpilaste hulgas on juba osaliselt väsitud piirangutest ja hakatud ööelu elama. Värsketel andmetel on nakatumised kõige enam kasvanud vanusegrupis 20-29.

Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna HUS laste ja noorte haiguste peaarst, professor Kaija-Leena Kolho peab esmakursuslaste üksijäämist suureks koormaks. Ta märgib, et inimene kujuneb välja kuni 25. eluaastani. Seetõttu on õpingute aeg eriti oluline. Kui oled läinud elama uude kohta ja sõpru pole, võib see olla raske.

Õpilane võivad hakata mõtlema, et teised saavad eriolukorras paremini hakkama. Ta võib hakata mõtlema, et põhjus on temas endas. See hakkab noort koormama. Lootusetuse tunne võib viia depressioonini.

Kuidas aga on siis juhtunud, et koroona on rohkem levinud neis koolides, mis on olnud avatud? Pirkanmaa ravipiirkonnas on uuritud, kuidas said 0-19-aastased lapsed ja noored koroona 2020. aasta augusti ja detsembri vahel. Veebruari algul avaldatud uuringust selgus, et 39 protsenti 10-19-aastastest said haiguse kodust, 12 protsenti koolist või lasteaiast ja 3 protsenti huvitegevusest. Pirkanmaa koolides ei piiratud sügisel õpinguid ei põhikoolis ega teises astmes.

Pirkanmaa põhikoolides, gümnaasiumides ja kutsekoolides määrati sügisel karantiini üle 2400 lapse ja noore, kes olid olnud kontaktid nakatunud kaasõpilaste või õpetajatega. Põhikooli algklassides tuli karantiini ajal juurde vaid 1 nakatumine, põhikooli lõpuklassides 22 ja gümnaasiumides-kutsekoolides 5.

Uuringu läbi viinud arstid siiski märgivad, et koroona mutatsioonid võivad olukorda muuta. On infot, et mutatsioonid nakatavad kergemini lapsi ja noorukeid.

Kuigi Helsingi piirkonnas naasevad gümnaasiumide ja kutsekoolide õpilased kontaktõppele, ei kao piirangute ajal tekkinud stress üleöö. Pikaajaline stress tekitab kurnatust ja küünilisust. Oma tundeid on raskem kontrollida. Paljudel võivad tekkida keskendumisraskused.

Professor Kaija-Leena Kolho väitel mõjutab koroona-aeg rohkem neid lapsi ja noorukeid, kelle peres on probleemid alkoholi või vaimse tervisega, samuti neid, kelle kodus esineb vägivalda. Kui kodus lastest ei hoolita, siis pole distantsõppe ajal kedagi, kes lastel silma peal hoiaks. On kartus, et koroona ajal on haiglates laste puhul näha vaid jäämäe tipp. Arstid on märganud, et lapsaed tulevad koroona-ajal ravile palju hiljem. Vaevusi on kodus talutud liiga kaua. Näiteks diabeeti põdevaid lapsi on sattunud haiglasse rohkem.

Pandeemia mõju lastele ja noortele tuleb välja siis, kui piiranguid hakatakse kaotama. Eriti oluline on lastele pandeemia-järgne teraapia. Kardetakse aga, et korratakse 1990ndate lama ajal tehtud viga, kus kärbiti lastega seotud teenuseid. Äärmuslikud meetmed nagu laste pere juurest äravõtmine on kallid. Kodust äravõtmine on asjatundjate väitel raske otsus, aga paljude laste jaoks ainuõige lahendus.

Nuoret | Asiantuntijat ovat huolissaan nuorista, joihin korona-aika jättää syvän jäljen: “Miten muutamaa ikäluokkaa on voitu rajoittaa niin paljon?”

Nuorisolääketieteen dosentti: “Panostetaan siihen, että lasten ja nuorten fyysinen ja psyykkinen terveys on niin hyvä, että he pystyvät elämään täysipainoista elämää ja kasvamaan yhteiskunnan täysivaltaisiksi jäseniksi.” Milloin tutustuit lähimpiin ystäviisi? Milloin päätit, millaisessa ammatissa haluat työskennellä? Milloin tapasit puolisosi? Suurin osa aikuisista voi vastata: opintojen ensimmäisinä vuosina, ammattiin opiskellessa tai lukiossa.

(Külastatud 800 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid