Soome professorid soovitavad koroona piiranguid jätkata kuni suveni – surmad pole ainus mõõdupuu

Kuigi Eestis on lastud koroonal suhteliselt vabalt levida, kuna surmade arv püsib väike, siis Soome professorid soovitavad jätkata piirangutega kuni suveni, sest surmad pole ainus mõõdupuu.

„Koroonast tekivad tüsistused,” ütles Helsingi ülikooli viroloogiaprofessor Olli Vapalahti. See tähendab, et haigus pole kellegi jaoks päris ohutu. Samuti on selge, et pärast intensiivravi ei kõnnita haiglast tervena välja. Piiranguid leevendades tuleb mõelda eelkõige haiguse pikaajaliste mõjude peale, märkis professor Vapalahti.

Soome valitsus kaalub käesoleval nädalal täiendavaid piiranguid seoses koroonaviiruse Briti mutatsiooni leviku ja selle piiramise vajadusega. Praeguseks on Soomes tuvastatud üle 60 nakatumise Briti mutatsiooniga, vahendab Iltalehti.

Turu ülikooli viroloogia professor Ilkka Julkunen ütles, et elanikkonna immuunsusest ollakse Soomes veel kaugel. Haigust on põdenud vaid paar protsenti elanikkonnast ning vaktsineerituid on vaid üks protsent. Kui vaktsineerituid on 50 protsenti ja kui uute nakatumiste arv on languses, võidakse karmimad piirangud kaotada.

Soomes on üle miljoni inimese, kes kuuluvad koroona poolt kõige enam ohustatud riskigruppi. Isegi see, kui need inimesed ja meedikud on vaktsineeritud, ei tähenda see, et piikanguid saaks kaotama hakata. Enne peab uute nakatumiste arv hakkama oluliselt vähenema.

Kui aga uute nakatumiste arv püsib selline nagu praegu, on jätkuvalt oht, et nakatumiste arv hakkab kiiresti kasvama – eriti arvestades asjaolu, et Inglise tüvi levib kergemini. Professor Julkunen märgib, et otsustajad peavad elanikkonda kaitsma igal võimalikul moel.

Teada on see, et eakate inimeste vastupanuvõime haigustele on väiksem kui noortel. See tähendab, et isegi siis, kui eakad inimesed ja meedikud on vaktsineeritud, ei saa ühiskond veel end vabamalt tunda.

Professor Vapalahti sõnul ei anna eakate inimeste ja meedikute vaktsineerimine ühiskonnas veel piisavat kaitset. Seetõttu kestavad piirangud kuni suveni välja. Professorid tuletavad meelde, et vaktsiinid ei anna sajaprotsendilist kaitset haigestumise vastu, mis tähendab, et haigestuda võivad ka vaktsineeritud inimesed. Kui lasta viirusel levida, siis levib see ülejäänud elanikkonna hulgas. See on aga samuti ohtlik haiguse pikaajaliste mõjude tõttu.

Lisaks kaasneb viiruse ulatusliku levikuga uute mutatsioonide oht. Mida rohkem viirus levib, seda enam tekib mutatsioone. Globaliseerunud maailmas jõuavad need mutatsioonid ükskord ka Soome.

Viiruse ulatusliku leviku ja mutatsioonidega kaasneb ühtlasi oht, et olemasolevad vaktsiinid muteerunud viiruse vastu ei aita või on nende mõju nõrgem. Professor Julkuneni väitel võib vabamalt hingata võibolla siis, kui Soomes on 1,5-2 miljonit inimest, kes on saanud kaks vaktsiinidoosi. Kõigi piirangute kaotamine pole mõeldav enne, kui 70-80 protsenti elanikkonnast on vaktsineeritud ja uusi nakatumisi pole või on neid väga vähe.

Soome terviseameti hinnangul võtab vaktsineerimine aega vähemalt suveni, aga võimalik, et aasta lõpuni. Ilmselt lastakse kõigepealt vabamaks laste huvitegevus. Suured üritused ja kogunemised aga vabanevad piirangute alt viimasena.

Soome sotsiaal- ja terviseministeeriumi info kohaselt pole piirangute kaotamine praegu veel üldse arutusel. Piirangute vähendamist arutatakse siis, kui vaktsineeritud on oluliselt rohkem inimesi. Ajagraafikut on aga võimatu ette prognoosida.

Professor Vapalahti hinnangul pääseb mõnedesse riikidesse reisima suvel. Ta usub, et tänavu hakkab uute nakatumiste arv vähenema. Paljud riigid aga teevad sellele vaatamata poliitilisi otsuseid piirangute osas, olgu need põhjendatud või mitte. Maailmas on mitu miljardit inimest, kes pole haigust põdenud ja keda pole vaktsineeritud, kui kaua nende vaktsineerimine aega võtab on võimatu ette näha. Professor Julkuneni hinnangul hakkab reisimine normaliseeruma kas käesoleva aasta lõpus või järgmisel aastal.

Kui mõnes riigis jääb vaktsineerimine väikseks, võidakse reisipiiranguid veelgi pikendada. Kui mõni soomlane arvab, et ta on vaktsineeritud ja saab mööda maailma ringi sõita, siis nii see ei ole. Teised riigid ei pruugi nii mõelda, et vaktsineeritud soomlane nakkust edasi ei kanna või uuesti ei nakatu.

Professor Julkunen peab oluliseks, et vaatamata vaktsineerimistele jätkavad inimesed ohutusnõuetest kinnipidamist: see on järgivad käte- ja köhahügieeni, hoiavad distantsi ja kasutavad maski, kui distantsi pole võimalik hoida, ning jäävad haigena koju. Need meetmed aitavad ka uute mutatsioonide puhul.

Soome terviseameti andmetel on saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi ligi 54 000 inimest. Jaanuaris-veebruaris peaks Soome jõudma iga nädal ligi 50 000 Pfizeri-BioNTechi vaktsiinidoosi. Eelmisel nädalal saadi aga tarneprobleemide tõttu ainult 37 000 doosi. See tähendab, et mõnes piirkonnas kulgeb vaktsineerimine aeglasemalt. Firma Moderna vaktsiini saabub igal nädalal mõni tuhat.

AstraZeneca vaktsiini peaks Soome tulema sadu tuhandeid doose 6. nädalal (8-14. veebruar), kui see vaktsiin saab müügiloa Euroopa Liidus. Vaktsiin peaks saama müügiloa jaanuari viimasel nädalal.

Professorit: Rajoituksia kesään asti – “Rokotteen saanut ei voi huseerata vapaasti”

Professorit toteavat, että viruksen ei kannata antaa levitä vapaasti, vaikka riskiryhmäläiset on rokotettu. Tautitaakka ja viruksen muuntuminen kuuluvat viruksen leviämisen aiheuttamiin riskeihin. Kun koronarokotukset ovat käynnissä, ja massarokotuksiin saatetaan päästä jo helmikuussa, herää kysymys siitä, milloin viruksen leviämisen estämiseksi asetettuja rajoituksia voidaan ryhtyä purkamaan.

(Külastatud 887 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid