Telekanalilt Discovery Finland hakkas jooksma uus dokumentaalfilm Estonia hukkumise teemal, milles on muu hulgas näha suurt auku laeva keres. See leid võib kahtluse alla seada laeva hukkumise ametliku versiooni.
Estonia laevahukk oli Euroopa rahuaja suurim õnnetus, milles hukkus 1994. aastal 852 inimest. Seni on laeva uppumist seletatud vöörivisiiri lahtutulekuga, vahendab Iltalehti.
Samas aga pole teadlased näinud ühtegi juhtumit, kus nii suur laev oleks uppunud nii kiiresti. Discovery kanalil hakkas jooksma uus Estonia-teemaline dokumentaalfilm, kus on uppumise küsimus taas esile tõstetud.
Filmist tuleb välja, et laeva sellel küljel, millel laev mere põhjas lebab on suur auk. Sellise augu tekitamiseks on vaja väga suurt jõudu.
5-osaline dokumentaalfilm räägib eelkõige sellest, kui halvasti Rootsi ametivõimud laevahuku uurimisega tegelesid. Jääb mulje, et kogu aeg üritati midagi varjata.
Algul soovis Rootsi peaminister Ingvar Carlsson, et laev tõstetaks merest välja, seda soovisid ka hukkunute lähedased. Siis aga loodi eetiline komisjon, mis hakkas uurima, milline mõju võib olla laeva ülestõstmisel neile, kes selle operatsiooniga tegelevad. Leiti, et laeva ülestõstmine ja surnukehade nägemine võib põhjustada vaimseid üleelamisi.
Asja uurima palgati USA firma Rockwater ja analüüs selgitas välja, et hukkunute ülestõstmiseks takistusi pole. See pandi raportisse kirja. Märgiti, et probleeme pole – surnukeha kotti, siis korvi ja lõpuks üles.
Üllatus oli aga suur, kui peaminister Carlsson ütles, et surnukehad jäetakse laevast välja toomata. Ta tõi põhjenduseks eetilised põhjused ja kahetses seda, et oli poeale õnnetust öelnud, et laev tõstetakse üles.
See oli lähedastele suur löök. Pärast seda leppisid Läämere riigid ning Suurbritannia kokku veel Estonia vrakile hauarahu kehtestamises. Edasi taheti laeva kere betooniga kinni katta, aga lähedaste vastuseisu tõttu jäi see katki.
Suure augu teooria oli päevakorras juba algusest peale. Asjatundjate arvates oleks pidanud laeva jääma õhutaskud ning laev poleks saanud uppuda nii kiiresti. On arusaamatu, kuidas sattus vesi nii kiiresti autoteki alla, kui ametliku teooria järgi voolas vett vaid autotekile.
Aastal 2000 korraldas ameeriklane Gregg Bemis uurimisekspeditsiooni ja leidis laeva külje seest augu. Video august oli aga hägune ja see ei toonud kaasa uut uurimist. Bemis kuulutati Rootsis tagaotsitavaks hauarahu rikkumise eest. Bemis suri käesoleval aastal.
Pärast seda, 2004. aastal tuli ilmsiks, et Rootsi oli Estonia pardal vedanud NLiidu relvastust. 2005. aasta jaanuaris tunnistas Rootsis valitsus, et laevaga veeti sõjalist tehnoloogiat 1994. aasta 14. ja 20. septembril. Üks Estonia huku teooria ongi see, et pardal olnud lõhkekeha plahvatas.
Läinud aasta septembris sukeldus laevale Rootsi režissööri Henrik Evertssoni juhitud grupp, seda Saksa lipu all seilava Fritz Reuteri pardalt. Laeva hukkumiskohal ootas neid Soome piirivalvelaev Turva. Filmitegijatele teatati hauarahust. Saksamaa pole hauarahuga liitunud ja seetõttu polnud õigust seal piirkonnas rahvusvahelistes vetes laeva kinni pidada.
Laevale saadeti vee alla sukeldumisrobot ja sealt tuleb välja, et laev on rohkem küljele vajunud ning seetõttu on ühe külje sees veepiiri juures näha suurt auku. See on vähemalt ühe meetri laiune ava. Laeva üks külg on seega täiesti lõhki.
Hiljem selgus, et laeva keres oleva augu pikkus on vähemalt 4 meetrit ja laius kõige kitsamas kojas 1,5 meetrit. Ekspertide väitel meenutab auk plahvatusest tekkinud kahjustust. Metall on paindunud väljastpoolt sissepoole, see juhtub ka siis, kui plahvatus on toimunud seespool. Sellise augu tekitamiseks oleks vaja jõudu 500-600 tonni. See auk ei saanud tekkida 50 tonni kaaluvast vöörivisiirist. Tuhat tonni kaalub aga suur kalalaev, või siis allveelaev.
Auk võis tekkida ka kivist mere põhjas, aga sealt lähedusest ei leitud ühtegi sellist kivi. Filmist tuleb välja, et laeva hukkumise põhjuseid peaks põhjalikumalt uurima. Augusti keskel näidati dokumentaalfilmi asjatundjatele ja ühine arvamus oli, et hukkumise uurimine on olnud puudulik.
Dokumentaalfilmi tegijate väitel ei soovinud Rootsi tolleaegsed otsustajad intervjuud anda. Rootsi valitsus polnud filmist üldse huvitatud.
https://www.iltalehti.fi/ulkomaat/a/6f6d30bb-f6ed-4d5c-8127-c773d92d9547
