Hoiatav juhtum: väiksel lapsel tõusis Soomes 41 palavik, kahtlustati koroonat, aga oli ilmselt jänesekatk

Soomes Jyväskylä ligidal Laukaa vallas sai 4-aastane laps jänesekatku ehk tulareemia nakkuse. Lapsel tõusis kõrge palavik kolmapäeval, 12. augustil.

Lapsele tehti igaks juhuks koroonatest, tema enesetunne aga halvenes. Laps kurtis valu kaenlaalustes, kaenla alused lümfisõlmed olid üles paistetanud. Palavik oli kõrge, 41 kraadi, vahendab MTV.

Laps viidi sama nädala reedel Laukaa tervisekeskusesse. Selleks ajaks oli põletik tugev ja palavik kõrge ning kaenlaalused olid üles paistetanud.

Arst leidis käe pealt sääsehammustuse ja arvas, et tegemist on jänesekatkuga. Ta kirjutas saatekirja Kesk-Soome haiglasse, kus võeti vereproov ja anti 10-päevane antibiootikumikuur.

Esimene vereproovi tulemus oli negatiivne, aga käesoleval nädalal võetakse uus proov. Lapse enesetunne on parem ja palavik on langenud. Koroonatest oli samuti negatiivne.

Kaenlaalused lümfisõlmed on jätkuvalt valusad, aga muidu on lapse enesetunne hea. Soome veterinaar- ja toiduameti andmetel on tänavu registreeritud inimestel 13 laboratoorselt kinnitatud jänesekatku juhtu. Terviseameti andmetel oli eelmisel 2019. aastal jänesekatku juhtumeid Soomes 48.

Tegelik nakatunute arv on tõenäoliselt suurem, kuna kõiki inimesi ei testita. Arstid panevad diagnoosi välisel vaatlusel ja proove alati ei võeta. Haiguse peiteaeg on 3-5 päeva. Enamus nakatumistest saadakse sääsehammustusega, aga haiguse võib saada ka hingamisteede kaudu. Hammustuse kohale tekib haavand ja lümfisõlmed paistetavad üles.

Jänesekatku kopsuvorm meenutab grippi. Lisaks kõrgele palavikule võib esineda lihas- ja peavalu, köha, hingeldus ja väsimus. Enamus nakatumistest on keskealistel inimestel. Haiguse raskus sõltub nakatumise viisist: kopsuvorm vajab enamasti haiglaravi, sääsehammustuse kaudu nakatumise puhul tehakse antibiootikumikuur.

Jänesekatku esineb Soomes kõige enam Põhja- ja Lõuna-Pohjanmaal ning Kesk-Soomes, aga epideemia võib esineda ka muudes piirkondades. Nakkusekolded on väga piiratud alal ja põhjust selleks ei teata.

Kõige enam nakatumistest on sääsehooajal ehk augustis-septembris. Nakatumise ja haiguse ilmnemise vahel on enamasti mitu nädalat. Nakatumine tuvastatakse vereproovi põhjal tehtud antikehade testiga. Parema tulemuse saamiseks peab nakatumisest olema möödas paar nädalat.

Jänesekatk inimeste vahel ei nakka. Parim viis nakatumisest hoiduda on ära hoida sääsehammustusi. Samuti tasub hoiduda surnud loomadega kokkupuutest piirkonnas, kus haigust esineb. Baktereid sisaldava tolmuga puututakse kokku rohkem põllumajanduses, näiteks heinateo ajal. Piirkonnas, kus on palju jänesekatku, tasub heinateo ajal kasutada näomaski.

(Külastatud 3,940 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid