Geeniuuring näitab, et kõik viikingid polnudki blondid – Eestis on tehtud oluline leid

Tava-arusaama kohaselt olid viikingid blondid, aga teadusajakirjas Nature avaldatud rahvusvaheline geeniuuring näitab, et nii see polnud.

Vikingiajast ehk aastatest 750-1050 pärit leidudest tuleb välja, et viikingitel oli sugulassidemeid Euroopa eri osadega kuni Lõuna-Euroopani välja. Uuringus kasutatud viikingihauad on leitud Suurbritanniast, Iirimaalt, Eestist, Poolast, Ukrainast ja Venemaalt. Haudadesse maetute hulgas on olnud nii vanureid kui lapsi, väiksemad imikuealised.

Uuringut juhtinud Kopenhaageni ja Cambridge’i ülikoolide professor Erske Willerslev tunnistas, et leidudest saadud info põhjal tuleks viikingiaja ajalooraamatud ümber kirjutada.

Viikingite geenid on pärit Briti saartelt, Lõuna-Euroopast ja Aasiast, ja seda juba enne viikingiaega. Seda kinnitavad muud uurimused, mis räägivad tolleaegsete inimeste tihedast läbikäimisest eri maade vahel. See aeg polnud pikk, aga selle mõjud ulatuvad Põhja-Ameerikasse ja Aasiasse.

Koos viikingitega levisid tehnoloogia, keel, uskumused, tavad ja tõekspidamised. Viikingid polnud ainult need, kel olid geneetilised juured Skandinaavias, märgib Aarhusi ülikooli arheoloogiaprofessor Søren Sindbæk.

Üks peamisi müüte, mis on geeniuuringutega ümber lükatud on levinud arusaam Skandinaavias elanud ühest viikingirahvast. Tegelikkuses oli kolm eraldi populatsiooni, kes omavahel eriti läbi ei käinud ja kes liikusid eri suundades.

Geeniuuringute põhjal rännati praegusele Inglismaale põhiliselt Taanist ja Rootsi lõunaosast. Šotimaale, Iirimaale, Islandile ja Gröönimaale sõideti põhiliselt praegusest Norrast. Ida poole sõideti Rootsist.

Eestis Saaremaal asuvast Salme küla hauast on leitud umber aastal 750 hukkunud 41 viikingi jäänused. Need olid kahes laevas. Tegemist oli arvatavalt ebaõnnestunud röövretkega, mille tagajärjel viikingid hukkusid. Geeniuuringust tuli välja, et hukkunute hulgas oli neli lähisugulast, arvatavalt venda. Teistel olid sarnased geenid, mistõttu arvatakse, et nad olid samast külast või linnast. Salme haud on harukordne seetõttu, et see on ainus suure laevamatuse haud. Arvatakse, et inimesed hukkusid kahe viikingite grupeeringu omavahelises arveteõiendamises.

Kuivõrd üks Salme haua mõõkadest on kaunistatud kulla ja vääriskividega, siis arvatakse, et tegemist oli ülikuga, võibolla isegi kuningaga. Meeste puhul oli tegemist ilmselt eliidiga, kuna nende pikkus oli üle 175 sentimeetri. See tähendab, et kasvueas oli neil piisavalt toitu. Hambad olid samuti erakordselt heas seisus.

Ühe mehe suust leiti viikingite lauamängu hnefatafli kuningat tähistav nupp. Pole teada, kas see sattus sinna juhuslikult, või tähistati niimoodi kedagi tähtsat, võibolla isegi kuningat.

Population genomics of the Viking world

The maritime expansion of Scandinavian populations during the Viking Age (about ad 750-1050) was a far-flung transformation in world history1,2. Here we sequenced the genomes of 442 humans from archaeological sites across Europe and Greenland (to a median depth of about 1×) to understand the global influence of this expansion.

(Külastatud 1,683 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid