Soome lapsevanemad küsivad: Millal võib kergete haigusnähtudega lapse jätta üksi koju?

Paljud Soome lapsevanemad on hädas, sest nohust last kooli ega lasteaeda ei või viia, kuni pole tehtud koroonatesti. Testide järjekorrad aga on veninud Helsingi piirkonnas ja Jyväskyläs nädala pikkuseks. See tähendab, et vanemad peavad lastega pikalt koju jääma. Nüüd tahavad vanemad teada, millal võib kergete haigusnähtudega lapse jätta üksi koju.

Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna laste ja noorte esmaabi peaarst Mikael Kuitunen ütles, et otsus sõltub lapse olukorrast ja arengust. Tööandjad võimaldavad üldiselt alla 10-12-aastaste laste puhul jääda haige lapsega alati koju, vahendab Taloussanomat.

Kõrges palavikus ja kehva enesetundega lapsega aga tasub jääda alati koju, seda isegi siis, kui laps on vanem kui 12 eluaastat. Kerge viirusega 10-aastana laps, kes ise sööb ja joob võib aga üksi koju jääda küll, märkis Kuitunen.

Kui aga laps on kartlik ja talle ei meeldi üksi olla, siis tasub lapsega koju jääda. Raskelt haige lapsega tahab iga vanem kindlasti koju jääda.

Soome ettevõtete keskliidu arst Auli Rytivaara ütles, et Soomes on piirkondlikud erinevused. Otsust tehes tuleb lapsevanematel arvestada piirkondliku eripäraga. Maapiirkonnas on last lihtsam koju jätta, kuna seal on suurem turvalisus. Samas, kui on aktiivse loomuga laps, siis võib ta minna üksi välja.

Rytivaara sõnul tuleks lastele selgitada koju jäämise ja kätehügieeni põhjuseid. Koroona puhul on see raske, kuna lastel on vaid kerged haigusnähud ja nad on võimelised tegutsema. Laps peab aru saama, et ta võib ringi liikudes teisi inimesi nakatada. Laps peaks olema haiguse ajal kodus.

Soome lastekaitsevolinik Elina Pekkarinen ütles, et koroona on muutnud haige lapse hooldamise raskemaks, kuna vanavanemad ei tohi haigusega kokku puutuda. Samuti pole avalikult eriti arutatud võimalust pakkuda koduteenuseid. Samas tuleks pakkuda haigete lastega vanematele koduteenuse võimalust. Soomes on tööandjaid, kes on lapse koduse lapsehoidja teenuse kinni maksnud.

Pekkarinen ütles, et suhtumine lapse koju jätmisse on Soome viimaste aastakümnete jooksul muutunud. Muutus toimus 1960- 1970ndatel aastatel, kui naised hakkasid väljaspool kodu tööl käima. Väiksed lapsed jäeti koju ja nendega juhtus palju enam õnnetusi. See polnud laste seisukohalt ideaalne olukord.

Pekkarinen viitab ÜRO laste õiguste konventsioonile, mille kohaselt peab riik tagama töötava vanema lapsele vajaliku lapsehoiu. Lapsehoid vanemate tööloleku ajal on lapse jaoks positiivne. Lapsed kogevad üksi jäädes turvatunde puudumist ning neid ähvardavad eri ohud.

Möödunud nädalal avaldasid Soome nakkushaiguste arstid pöördumise, milles nõudsid kergete haigusnähtudega lastele võimalust lasteaeda minna. Lapimaa ravipiirkonna nakkushaiguste peaarst Markku Broas aga pidas sellist asja murettekitavaks, kuna haigete laste lasteaeda lubamine takistaks haiguse leviku piiramist. Broas viitas Euroopa haiguste kontrollikeskuse ECDC uuringule, mille kohaselt levitavad lapsed koroonat samamoodi nagu täiskasvanud.

Soome terviseamet soovitab praegu isegi kergete haigusnähtudega laste testimist koroona suhtes. Kui testi tulemus on negatiivne ja lapse olukord on paranemas, siis võib viia lapse lasteaeda enne, kui haigusnähud on lõplikult kadunud.

Milloin lieväoireisen lapsen voi jättää yksin kotiin?

Arvioinnissa on asiantuntijoiden mukaan huomioitava lapsen kehittyneisyys sekä turvallisuustekijät. Koronavirustestien alueellisen ruuhkautumisen myötä lukuisten lieväoireisten lasten vanhemmat ovat joutuneet jäämään pois työstä ja omistamaan päivänsä lastenhoidolle. Erityisesti ilmiö on repinyt Uuttamaata ja Jyväskylää, joissa testitulosta on saattanut joutua odottamaan jopa viikon. Taloussanomat haastatteli torstaina kolmea asiantuntijaa kartoittaakseen, missä tapauksissa lieväoireisen lapsen voi jättää kotiin.

(Külastatud 1,070 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid