Kas adrenaliin ja põnevus on püsiva nooruse saladus?

Me teame omast kogemusest, kuidas liigne stress enesetunde alla tirib ja meie füüsilist jumet vähendab. Paraku, on tänapäeva elurütmis stressi rohkem kui tahaks – olgu selleks karjääri redelil ülespoole pürgimine või kodus laste järel korraldamine. Igal juhul võib selline järjepidev pingeseisund päeva lõpuks viimasegi jaksu võtta.

Siinkohal tuleks eristada, et stressi võib olla rohkem kui ühte tüüpi. On negatiivne stress (ehk distress) ning positiivne stress (eustress), millest viimane väljendub näiteks pingeolukorras, kus tuleb võimalikult hea sooritus teha. Nagu eksami sooritamine või napi tähtajaga projekti õigeaegne lõpetamine. Mõlemad stressi liigid on meie jaoks tuttavad, kuid üks on meile kasulik ja teine kahjulik.

Allpool vaatleme kuidas suurendada kasuliku stressi ja põnevuse hulka oma elus ning kuidas vähendada negatiivset stressi. Tulemuseks võib olla uus, vitaalne ja nooruslik sina, kes on motiveeritud uusi väljakutseid vastu võtma.

Õnnemängude populaarsuse tõus

Õnnemängud ei ole võib-olla esimene mõte, kuid andmed näitavad, et on just viimastel aastatel suuresti populaarsust kogunud. Põhjus võib olla nende mugavuses, kus nutiseadmete abil saab igal hetkel ja igas kohas (näiteks ühistranspordis või järjekorras oodates) sisse logida ning närvikõdi nautida. Teine põhjus võib olla see, et mitte igal pool ei tule raha eest mängida, vaid saab ka nii-öelda mängu raha eest kätt proovida.

Eriti oleme näinud tõusu just viimase kahe aasta jooksul ning enim eelistatakse netticasinot. Sellised platvormid koondavad erinevad teenusepakkujad kõik ühte kohta, kus nad on paremuse järjekorras esitletud. Nii on tarbijale kõige mugavam ja ajasäästlikum.

Kuidas tunda ära negatiivse stressi tunnused ja neid vältida

Üks pikaajalise negatiivse stressi tulemusi on läbipõlemine. Seisund mida tõenäoliselt igaüks teab, kuid mille tunneme endas ära alles siis kui oleme ise täielikult läbi põlenud. Teinekord isegi eitame seda kui keegi asjale vihjab. Aga miks on nii, et alles täiesti põhjas olles saame aru, et midagi läks valesti?

Tegelikult on väga lihtne läbipõlemist eitada, sest see ei esine ühe kindla tunde või seisundina. Vastupidiselt, esineb see mitme ajutise meeleoluseisundi või tundena, mille täpset päritolu võime omastada mitmele muule asjale (näiteks halvale unele või ebameeldivale tööpäevale). Ilmselt seepärast nimetataksegi läbipõlemist varjatud või hiilivaks seisundiks.

Üks hea viis läbipõlemise äratundmiseks on võtta hetk maha ja analüüsida oma sisemise motivatsiooni taset, jaksu päeva lõpus midagi ette võtta ning kas kipud tavalisest kergemini ärrituma. Kui kas-või üks nendest vastab tõele, siis võib olla tegu läbipõlemisega.

Kuidas adrenaliin ja põnevus noorendavalt mõjuvad

Krooniline ja pikaajaline stress mõjuvad kehale laastavalt, kuid on leitud, et ajutised ja lühikesed stressiseisundid tugevdavad immuunsüsteemi. Seda seetõttu, et adrenaliin tegelikult valmistab keha kaitseks ette, treenides immuunsüsteemi viiruste ja haigustega võitlemiseks.

Samuti suureneb lühiajaliste stressiseisundite puhul antioksüdantide hulk veres, mis võitlevad vabade radikaalide vastu. Samuti, kaitsevad need meie rakke koekahjustuste eest ning aeglustavad vananemist.

Meie kogeme kõike kõrgendatud tasemel. Põhjusega mäletame õuduka vaatamist oluliselt paremini kui eelmise nädala uudistesaateid (kui seal just juhuslikult midagi väga kõnekat ei näidatud). Me mäletame oma esimesi katsetusi palju paremini kui näiteks kolmandat või neljandat korda.

Me tunneme vähem valu. Mitte ainult ei vähenda adrenaliin valu tajumise võimet, vaid meie aju võib valu sootuks välistada. Tõenäoliselt mäletame kõik juhuseid, kus märkame, et oleme endale viga teinud kuid ei mäleta kuidas see juhtus – sest ei olnud ju valus. Tõenäoliselt ei pidanud meie aju seda tunnet oluliseks ning me ei teadvustanud selle juhtumist.

(Külastatud 207 korda, 1 külastust täna)