Somaalikeelsed on Helsingis arvult eestlastest mööda läinud – kus on Helsingis kõige enam eesti keele rääkijaid?

Helsingi 655 000 elanikust on võõrkeelseid üle 100 000. Suurimad keelerühmad on vene, somaali, eesti araabia ja inglise. Seejuures on somaali keele kõnelejad eesti keele rääkijatest mööda läinud.

Eesti keele kõnelejaid on Helsingis kõige enam Jakomäki asumis (piirkond Helsingi põhjaosas Suurmetsä linnaosas), 7 protsenti elanikest. Samuti on seal palju vene keele kõnelejaid, ligi kümnendik, vahendab Helsingin Sanomat.

Somaali keele kõnelejad on eestlastest mööda läinud, sest alates 2014. aastast on osa eestlasi läinud tagasi Eestisse. Tegelikkuses on aga eestlasi rohkem, sest paljud eestlased pendeldavad Eesti ja Soome vahel. Somaalikeelsetel on suured pered, kus on palju lapsi, kuigi ka nende hulgas on laste arv hakanud vähenema.

Ametliku statistika järgi on Helsingis vene keele rääkijaid 18 246, somaali keele rääkijaid 10 433, eesti keele rääkijaid 10 016, araabia keele rääkijaid 7508 ja inglise keele rääkijaid 6754. Info põhineb andmetel, mis inimesed on ise enda kohta andnud.

Araabia keelt kuuleb kõige enam Helsingi idaosas Mellunkyläs, samuti lääne poole Kaarelas ja Latokartano uues elurajoonis. Araabia keele rääkijate osa kasvas alates 2015. aastast, neid on tulnud Helsingisse kokku mujalt Soomest.

Vene keele kõnelejaid on kõige enam Jakomäki piirkonnas, järgnevad Vuosaari, Mellunkylä ja Kaarela. Somaalikeelseid on kõige enam Mellunkyläs, Vartiokyläs, Vuosaaris ja Kaarelas.

Eestikeelsed torkavad silma selle poolest, et nad pole koondunud teatud piirkondadesse, vaid neid elab enam-vähem võrdselt üle terve Helsingi. Kõige enam elab eestkeelseid lisaks Jakomäkile veel Mellunkyläs, Vuosaaris, Kaarelas ja Latokartanos.

Inglise keele rääkijad elavad põhiliselt kesklinna piirkonnas Kampinmalmis, Ullanlinnas ja Vironniemis.

Helsingi on viimaste aastatega palju muutunud, sest veel 10-15 aastat tagasi oli Helsingis piirkondi, kus polnud üldse võõrkeelte rääkijaid. Nüüd elab välismaalt pärit inimesi igas piirkonnas. Helsingi idaosas on piirkondi, kus võõrkeelsete osakaal on juba kolmandik ja läheneb 40 protsendile. Veel aastal 2000 oli võõrkeelsete osakaal vaid 8 protsenti.

Helsingi põhjaosas on võõrkeelsete osakaal viimase paarikümne aastaga ligi kolmekordistunud. Seal on aga võõrkeelseid vaid 9 protsenti elanikest. Aastal 2000 oli osakaal 3 protsenti.

Helsingi viies piirkonnas on alla 16-aastaste välismaa taustaga elanike osakaal juba üle poole. Kõige enam on võõrkeelseid Helsingi idaosas, sest seal oli saada kõige enam üürikortereid, kui välismaalased hakkasid 1990ndatel aastatel Soome tulema. Helsingisse tuli siis palju ingerisoomlasi, kellest osa on registreeritud kui venekeelsed. Samuti saabus kodusõja tõttu Somaaliast palju somaalikeelseid.

Kõige enam elab välismaalasi Soome idaosa suurtes elurajoonides Vuosaari, Mellunkylä ja Vartiokylä. Seal elab palju venelasi, somaale, eestlasi ja araabia keele rääkijaid. Araabiakeelsetest on suurim rahvusgrupp iraaklased.

Araabiakeelseid ega somaale pole eriti kümnes Helsingi piirkonnas nagu kesklinn, Lauttasaari, Ida- ja Lääne-Pakila, Kulosaari ja Östersundom.

HS:n ainutlaatuinen aineisto paljastaa: Näillä alueilla Helsingin vieraskieliset asuvat – Yksi suurimmista ryhmistä löytää säännöllisesti kotinsa kantakaupungista

Tältä näyttäisi Helsinki, jos ottaisimme kaikki kotimaisten kielten puhujat pois. Venäjä on ylivoimaisesti puhutuin vieras kielemme. Sitä käyttää Helsingissä äidinkielenään 18 246 ihmistä. Kartta näyttää kullakin alueella yleisimmän vieraan kielen. Entä sitten pienemmät kieliryhmät? Kun otetaan pois puhutuin vieras kieli, kartta näyttää tältä. Kun kuoritaan kartalta myös toiseksi puhutuin vieras kieli, on Helsinki tämän näköinen.

(Külastatud 2,288 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid