Soomes on täna suur püha helatorstai – miks see nii on?

Soomes on täna suur püha, mida kutsutakse helatorstai. Isegi paljud soomlased ei tea, millest see nimi tuleb ja miks seda päeva tähistatakse.

Nimelt tuleb tähtpäeva nimetus rootsikeelsest sõnast helgi, mis tähendab püha. Soome keeles on g-täht vahelt ära jäetud. Pühadus on aga omakorda seotud usuga, kuna tegemist on Kristuse taevaminemise päevaga. See juhtus 40 päeva pärast lihavõtteid, vahendab Ilta-Sanomat.

 

-Reklaam-

 

Helatorstai vaheldub aastast aastasse, kuna see sõltub Kuu liikumisest. Rusikareegli järgi on lihavõtted esimesel pühapäeval pärast kevadisele pööripäevale järgnevat esimest täiskuud. Lihavõtete ajal Jeesus suri ja maeti, aga mitte lõplikult. Sellest tuleb taevaminemise püha ehk helatorstai.

Piibli järgi liikus Jeesus peale ülestõusmist maa peal veel 40 päeva ja tõusis siis taevasse. Paljudes teistes keeltes kasutatakse selle päeva kohta terminit taevaminemine. Näiteks Rootsis on selle päeva nimi Kristi himmelsfärdsdag.

Aastatel 1973-1993 kasutati ka Soomes selle päeva kohta terminit Kristuse taevaminemise päev, kuna seda ei tähistatud mitte neljapäeval vaid sellele eelneval laupäeval, et soodustada töölkäimist.

Helatorstail on ka sügavamad paganlikud juured. See on vana kevadpüha, mis tähistas külvitööde algust ja sel päeval paluti head saaki. Süüdati lõkked ehk helavalged. Kevadpüha ajal võis end vabamalt tunda, kuna tegemist oli rõõmupühaga peale pikka talve. Soomes tähistati seda päeva suurelt 3 aastat tagasi, mil maeti vabariigi president Mauno Koivisto.

Tiedätkö, miksi tänään vietetään helatorstaita?

Helatorstai kulki sattuneesta syystä eri nimellä vuosina 1973-1993. Torstaina vietetään helatorstaita, koska on torstai ja koska… Niin, mikä ihmeen hela? Suomen kieli on siitä haastava, että helatorstain merkitys pitää tietä, koska se ei käy suoraan ilmi päivän nimestä, kuten monissa muissa kielissä.

(Külastatud 2 118 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid