Koroonaviiruse poolt põhjustatud kopsuhaiguse üks tagajärgi on vere suurem hüübivus, see aga omakorda võib tuua kaasa trombe ja ummistusi veresoontes.
Viirus ja põletik põhjustavad kopsukudede kahjustusi, mis toob kaasa hingamisvaevuse. See pole aga haiguse ainus ohtlik moment. Kriitilises faasis mõjuvad koos mitmed tegurid, vahendab Helsingin Sanomat.
Üks ohtlikumaid koroonaviiruse kõrvalmõjusid on vere hüübivuse suurenemine, räägib hüübimishaiguste professor ja sisehaiguste arst Ritta Lassila. Haiguse põhjustatud põletik suurendab vere hüübivust, hüübimine aga omakorda soodustab põletikke. Tekib nõiaring, mille tulemusel võivad tekkida ummistused nii suurtes kui väikestes veresoontes.
Pandeemia algul varjasid kopsuvaevused selle hüübimisprobleemi. USA meditsiiniväljaanne Medpage Today aga viitas Hiina arstidele, kes leidsid surnukehade lahkamisel veresoonte ummistusi nii kopsudest kui teistest elunditest nagu süda, maks ja neerud. Sama asja on hakanud tähele panema USA arstid. Kahe viimase nädala jooksul on tuvastatud suurel hulgal veresoonte ummistusi.
Kolme Hollandi haigla COVID-19 patsientide uuringust tuli välja, et kolmandikul intensiivi jõudnud patsientidel olid veenide tromboosid. Neist suur osa olid kopsude veresoontes. Kopsus tekkinud või sinna jõudnud ummistus võib tappa. Kopsutromboos on levinud äkksurma põhjus.
Hea asi on see, et kui patsient jõuab haiglasse, siis tuvastatakse probleem vereprooviga ning patsiendile antakse verd veeldavaid ravimeid. Seeläbi saab vältida haiguse ägenemist ja surma.
On viiteid selle kohta, et vere hüübimise suurenemine on haiguse raske vormi tunnus, märgib COVID-19 patsientide ravimisega tegelev Jorvi haigla intensiivravi peaarst Tero Varpula. Uuringuid on veel vähe, aga Varpula sõnul on hüübimisprobleemid pooltel intensiivi jõudnud patsientidel. Kuivõrd kõik rasked haigused võivad mõjutada vere hüübimist, siis antakse petsientidele verd veeldavaid ravimeid. COVID-19 patsientidele antakse väiksemolekulilisi hepariine rohkem kui tavaliselt ette nähtud. Nii välditakse suuremate trombide teket.
Lassila märgib, et vere hüübimist tuleks jälgida ka kodusel ravil. Haiglast koju lastud patsientidel tavaliselt verd veeldavate ravimite võtmine jätkub. Neil aga, kes põevad haigust kodus, on soovitav vahepeal jalgadele tõusta ka muul ajal kui tualetti minekuks. Juba kolm päeva voodis lamamist tõstab tromboosi ohtu. Vedelikku peab palju saama, sest palavik kuivatab keha.
Vere hüübimise profülaktika on oluline ohuteguritega patsientidel, kel on diabeet, vähihaigus ja neil kes on rasvunud – neil on tõenäoliselt juba varem tuvastatud trombe veresoontes. Tromboosi oht suureneb ka pärast 60ndat eluaastat.
Vere liigne hüübimine võib põhjustada ka muid hädasid. Tervel inimesel hüübib veri lokaalselt. Kui tekib haav, siis tulevad kohale verelibled, veri hüübib ning verejooks lakkab. Ulatusliku põletiku tagajärjel võib aga veri hüübida kõikjal organismis. Juba enne COVID-19 oli tuvastatud kopsuhaiguse ja vere hüübimise koosmõju. Hapnik peaks liikuma kopsukudedest verre ja sealtkaudu jõudma organismi. Kui aga kopsukudedes hakkab veri hüübima, siis ei liigu hapnik enam kuhugi.
Selline nähtus võib tekitada kopsudes äkilist hingamisvaegust (ARDS). Veri võib hüübida ka teistes olulistes organites ja kui see juhtub paljudes organites, siis tekivad ulatuslikud kahjustused – ka see on üks surma põhjus COVID-19 puhul.
https://www.hs.fi/tiede/art-2000006480062.html
